Soovitus, et kui halvas olukorras pole midagi head öelda, ole lihtsalt vait, võib küll läbi häda toimida eraettevõtluses, kuid ei ole kuidagi kohane avalikus teenistuses. Isegi mitte oma ametikoha päästmise nimel. Linnapeal lasub poliitiline vastutus ning see vastutus sisaldab otsustusprotsessi läbipaistvustki. See läbipaistvuse soov ei ole paanika tekitamine, sest segadust, et mitte öelda paanikat on Viisitamm linnaeelarvest elatuvates asutustes juba küllalt tekitanud.
Oma viimaste nädalate lapsikult jonnaka käitumisega näitab Mart Viisitamm, et ta on linnapea ja poliitikuna läbi kukkunud. Mees, kes peale linnavalitsuse üldjuhtimise on enda kätte võtnud rahandusala abilinnapea töövaldkonna, ei tule toime ühe ega teisega. Selle varjamiseks üritab aga Keskerakonna noorpoliitik "sügavmõttelist vaikivat ajastut" mängida.
Aga hoopis paremini kui ütlemata sõnad räägivad Viisitamme eest tema teod. Ajal, mil linnaeelarve kärpekava võib suure tõenäosusega vähendada paljude linnapalgaliste inimeste niigi nappi sissetulekut, võtab linnapea vähimagi südametunnistuse piinata juba aasta teisel kuul linnakassast välja puhkusetoetuse sildi all makstava 13. kuupalga. Kas tõesti usub ta, et linnapea on sedavõrd priviligeeritud amet, mida säästmise solidaarsus üldse puudutada ei tohi?!
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)