Reedel-laupäeval on Pärnu kesklinnas Maarja-Magdaleena gildi korraldatavad viieteistkümnendad gildipäevad, mis toovad kokku esinejaid ja käsitöölisi.
Gildipäevad kutsuvad traditsioone taasavastama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gildipäevade korraldaja Herdis Elmendi tutvustuse kohaselt astub laval üles nii mõnigi muusik, keda varem gildipäevadel nähtud ei ole.
Näiteks esitavad reedel Krista ja Raivo Sildoja eesti ja islandi rahvamuusikat, sama päeva õhtul toimub Steineri aias ühissimman, kuhu Elmend kutsub kõiki kauplejaid ja linnarahvast üheskoos Piccolo Folgi saatel laulma ja tantsima. Laupäeval musitseerib Silver Sepp oma fantaasiapillidel ja esineb Pärnumaalt pärit punk-folkbänd Legshaker.
Esimest korda toimub parima koduleiva konkurss. Korraldaja ütlust mööda on kodus leiva küpsetamist propageeritud varasematelgi aastatel, näiteks peetud sellekohaseid loenguid, tänavu otsustati aga teooriat praktikas rakendada. „Kes tahab osaleda, võib laupäeval Steineri aeda ühe magusa ja ühe soolase leiva kaasa võtta,“ ärgitab Elmend. Parima leiva valimisel saavad aga osaleda gildipäevalised ise.
Pühavaimu tänavast saab sellel aasta seppade tänav, kus ühiselt Maarja-Magdaleena gildi maja trepile sepistatud käsipuu valmistatakse. „Siis pääsevad majja needki, kes natuke rohkem tuge vajavad,“ räägib korraldaja. Sepatööd võib iga külaline proovida ja endale töötubades mälestuseks gildipäevade mündi valmistada.
Rüütli tänaval on avatud suur käsitööturg, kuhu korraldaja kutsub tänavamuusikuid, kes aitaksid atmosfääri luua. Kauplejatelt võib osta kõike, mida käsitsi valmistada saab, põnevamatest asjadest mainib Elmend näiteks traditsioonilisi hõbeehteid, mis tegumoelt muinasaega meenutavad, merest uhutud materjalidest valmistatud käsitööd, käsitsi valminud kosmeetikat.
Kohale tulevad Soome kaupmehed, kes pajust valmistatud punutisi müüvad. „Aga saab osta ka tavalisi villaseid sokke, neid küsitakse viimasel ajal palju,“ kirjeldab korraldaja.
Elmend räägib, et kindlasti tasuks lähemalt ja kaugemalt tulnud kauplejatega juttu teha, uurida nende elu ja töö kohta. „Kui on kuulda olnud nurinat, et käsitöö on hirmkallis ja parem on osta poest masstoodangut, siis kauplejatega rääkides võib see hirm asjatuks osutuda,“ kinnitab ta.