Laupäeval üleriigilisel lamba- ja kitsekasvatajate päeval Kurgjal valis publik oma lemmikuks võimsate kõversarvede ja uhke peahoiakuga kümneaastase Mustu, kel kodust võistluspaika tulles jäi selja taha saja kilomeetri pikkune teekond.
Publik valis oma lemmikuks Vaike talu Mustu
7. august 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Mustu on varem ka olnud publiku lemmik,” ütles kitseomanik, Saarde valla Vaike talu perenaine Merike Bakhoff tagasihoidlikult.
Kitsekasvatuse ja tervislikust kitsepiimast toodetega talu majandav Bakhofi pere on oma lemmikutega üleriigilist tuntust saavutanud varemgi. Näiteks seitse aastat tagasi, kui nende nelja-aastane ilusa udaraga Nöpsik tunnistati Kurgjal Eesti kauneimaks kitseks ja tõuloomanäitusel tunnustust pälvis.
Vaike talu perenaine ei valvanud 17. korda peetaval lamba- ja kitsekasvatajate kokkusaamisel oma esitletava juures, vaid lasi vokil vuriseda ja seletas uudistajate hulgale, kuidas valmistada näiteks kitsejuustu.
Ligi 400 osaleja ja huvilise lemmikkitse kõrval valisid eriala ja loomakasvatuse asjatundjad võistlusjuhendit järgides kauneima Eesti valgepealise ja tumedapealise ute. Tiitlitega konkursiloomade eest naasid Ell Sellis Põlvamaale ning Lilien ja Aivar Veske Viljandimaale.
Esimest korda peeti karjakoerte võistlust ja Kurgja muuseumtalu perenaise Monika Jõemaa sõnul pole nii palju sõbralikke koeri varem nende territooriumil olnud.
Kaks borderkollit, kolme- ja viieaastase karjakoera saatis võistlusplatsile Tiina Vester, kes peab Saaremaal 800pealist lambakarja.
“Paljud inimesed ei teagi, kuidas karjakoer töötab,” rääkis Vester. “Meie karjakoerad on Inglismaalt toodud, üks seal, teine kohapeal välja õpetatud, neile on juba geenidega kaasa antud vajadus hoida kari koos ja tuua see peremehe juurde.”
Koerte perenaine oli mandrile näitamiseks kaasa toonud kolm Eestis veel vähetuntud Gotlandi tõugu lammast, kellel on pehme ja mittetorkiv vill ning keda maailmas hinnatakse kauni naha pärast.
Elevust tekitas lammaste pügamise võistlus, millel esivanemateaegsete lambaraudade kõrval eemaldati villakasukat elektrilise pügamismasinaga. Professionaalide hulgas oli kiireim ja korraliku tööga teistele mõõdu etteandja Aadam Kaivo Harjumaalt Sireli talust. Tema oli üks neist, kes esindas koduriiki Uus-Meremaal peetud 15. lambapügamise meistrivõistlustel. Kuigi Eesti esindus auhinnalisele kohale ei tulnud, naasti väärtuslike kogemustega.
Pügamisvõistlusi on enda kasuks pööranud kokkutulekulisi võõrustav Kurgja talumuuseum, mille laudas kasvab 24 Eesti valgepealist lammast. Seekord jäi enamikule karjast kasukas selga, sest osalejad kasutasid oma loomi.