Solvunud kodanik, range ametnik ja jäätiseputka

Selline parkimisviis sissesõiduteel kutsuski peatumisel esile hoiatustrahvi. Foto: Erakogu

Pärnu linnavalitsuse korrakaitseteenistus on teinud linnakodanikule kolm korda trahvi Supeluse tänaval keelumärgi alas auto parkimise eest, puterdanud dokumentide vormistamisega, kuid jätnud tähelepanuta kõnniteele pargitud putka.

Kuna ajalehele kaebama tulnud linlane ei tahtnud oma nime lehes avaldada, jääb anonüümseks linna majandusosakonna korrakaitseametnikki, kes valesti parkinud meest trahvis.

Tüli võttis hoogu

Lugu juhtus 1. augustil, on kerinud kuu aega ja saanud lõpplahenduse trahvimaksmisega, kuid trahvitud mees on senimaani linnaametniku peale vihane ja süüdistab korrakaitsjat ülekohtus.

Ülekohus seisneb kodaniku meelest selles, et ta ei jätnud autot Supeluse tänava parkimiskeelualasse, vaid peatas sõiduki, ohutuled vilkumas, kinnistu sissesõiduteel, et tuua majast masinasse raskeid tööriistu. Ja see on tema meelest juba oluline selgitus parkimiskeelualas auto seiskamise kohta.

“Jäin majas ehk minutiks kaheksaks jutlema,” rääkis mees. “Kui auto juurde tagasi jõudsin, leidsin kojamehe vahelt trahviteatise. See on kolmas trahv viimase aasta jooksul.”

Mees rääkis tõtt.

Korrakaitseinspektor kinnitas, et hoiatustrahve on sellele mehele tehtud kolmel korral: mullu mais ja oktoobris ja nüüd augustis.

Loole lisab vürtsi, et trahvimisaldis korrakaitsja ei tunnista ohutulede vilkumist ega sedagi, et mees võib-olla tõesti oli mõnd kandamit autosse tooma läinud.

“Sõiduauto oli pargitud Supeluse maja number 11 juures liiklusmärgi “Parkimiskeeld” mõjupiirkonnas kõnniteel, kuigi seda lubav asjakohane liikluskorraldusvahend puudub,” selgitas korrakaitsja trahvimist. “Sõiduki uksed olid suletud, mootor ei töötanud, inimesi sõidukis ega selle juures ei olnud. Kuna sellise tegevusega oli rikutud liiklusseaduse (järgneb viide kahele paragrahvile, kahele lõikele ja kahele punktile, T. K.) nõudeid, tegin sündmuskohast kolm fotot ning jätsin auto tuuleklaasile teate liiklusseaduse nõuete rikkumise fikseerimise kohta.”

“See selgitus on läbinisti ebakorrektne,” ütles trahvisaanu. “Kõigepealt on vale aadress Supeluse 11, tegelikult olin Supeluse 9 juures. Seejärel on vaieldav, et auto seisis kõnniteel, seda on näha menetlusametniku tehtud fotodeltki. Auto seisis rohkem ikka sissesõiduteel, ei tänaval ega lausa kõnniteel, nagu seletusest lugesime.”

Solvunud linnakodaniku meelest on kõige tähtsam trahvimise puhul hoopis see, et kordnik ei märganud vilkuvaid ohutulesid, mis otsekui palusid märgata eriolukorda, milleks oli raske kandam, mis tuli autosse tuua.

“Ta oleks võinud ju mind ootama jääda, ma polnud kaua ära,” sõnas trahvitud mees.

Korrakaitseametnik on teistsugusel seisukohal. “Kohustust sõidukijuhti otsima hakata või ootama jääda kohtuvälise menetleja ametnikul ei ole, kirjalik hoiatusmenetlus ongi ette nähtud juhi otsimise ja ootama jäämise vältimiseks,” selgitas ta.

Mõistagi on menetleval ametnikul kiire, sellega on seletatav vale aadress menetlusdokumentideski.

Vale aadressiga võinuks asi piirdudagi, kui sama ametnik poleks kodanikule saatnud “kaebuse käiguta jätmise määrust” pärast seda, kui trahvitu oli käinud talle asja selgitamas.

See “kaebuse käiguta jätmise määrus” juba kubiseb vigadest.

Seal pole vale ainult sündmuskoha aadress, vaid ka auto omaniku perekonnanimi, peale selle lause, kus öeldakse, et “auto kasutaja soovib vaidlustada väärteoasjas nr 12000911 kirjeldatud rikkumise”.

“Ma ei ole soovinud midagi vaidlustada,” sõnas seadust rikkunu. “Ma maksin selle trahvigi, kuid ma tahtsin õigluse huvides, et sündmuse kirjeldusele oleks lisatud: autol põlesid ohutuled ja ma ei olnud peatunud kõnniteel, ehkki auto esiots ulatus kuigivõrd kõnniteeni.”

Seda tema riivatud õiglustunde taastamiseks ei tehtud. “See oleks võib-olla trahvimise muutnud keerukamaks,” arvas mees.

Ilmselt mitte, kuna korrakaitsja ei märganud eriolukorda niikuinii.

Tulemuseks on linnavalitsuse peale hingepõhjani solvunud põline pärnulane, juba üsna eakas mees, kelle arvates on linnavalitsus hakanud omandama oma kodanike suhtes üleolevat ja ebasõbralikku nägu.

“Natuke võiks ju linnavõimulgi olla mõistvat suhtumist oma kodanikesse,” sõnas mees. “Ega ma ju jätnud autot sinna parkimiskeelualasse seisma mingi jonni pärast, mul oli vaja üks asi autosse tuua.”

Kahe silma vahele jääv putka

Sealsamas Supeluse tänaval, kus trahviti õnnetut autokasutajat, on “pargitud” suisa kõnniteele jäätiseputka, mille ääre alt paistab metallkaas, nagu neid AS Pärnu Vee poolt on veevärgi uuendamise käigus kõnniteedele tekkinud.

“Supeluse 9 sissesõidu kõrval jäätisekioski all on ehitusprojekti kohaselt Supeluse 11 tarbeks rajatud sademevee, veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni liitumiskaevud,” teatas Pärnu Vee juhatuse esimees Garri Suuk. “Teadmiseks niipalju, et GISis (geograafilise informatsiooni süsteem) on ehituseelne informatsioon, kus neid kaeve veel ei ole, tööde järel toimunud mõõdistusi aga pole seni jõutud GISi kanda.”

Seda, et jäätiseputka on (arvatavasti kogemata) lubatud asetada ühe kinnistu kaevukaantele, linna korrakaitseteenistus ei menetle, kuigi korravalvur on seal kohal käinud ja valesti pargitud autosid pildistanud. Korrakaitseteenistus, kelle ülesannete hulka ei kuulu ilmselt sedasorti tähelepanekud, ei selgitanud sõnagagi kaevukaanele asetatud putkamajandust, kuigi toimetus küsis.

Pärnu Vee juht üht-teist ütles.

“Meil on õigus nõuda kaevude kaantele asetatud ehitised vajaduse korral sealt teisaldada, kusjuures rajatise omaniku kulul,” jäi veefirma juht kaevukaasi katva putka suhtes rahulikuks. “Aga ilus see olukord seal muidugi ei ole.”

Jäätisekiosk asub tänaval kooskõlastatult linnavõimuga ja pandud sinna, kuhu luba anti.