Masueelsele palgatasemele jõudmine oleks paljudele nagu valguslaik tunnelis, lootuskiir, et raskemad aastad hakkavad selja taha jääma.
Majandussurutise variatsioone Eesti palgamaastikul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnade kohaselt püüavad ministeeriumidki oma haldusalas palkadesse panustada. „See on ikka esimene asi, et inimestele püütakse kunagised palganumbrid tagasi saada,“ on ta öelnud.
Palgamajandust käsitleb statistikaamet peamiselt majandusnäitaja kaudu, mida nimetatakse keskmiseks brutokuupalgaks.
Omaniku liigi järgi vaadeldes tabas majandussurutis kõige valusamalt Eesti eraõigusliku isiku omanduses ettevõtete palgatöötajaid, palgalangus oli selles vaatluslõigus 2009. aastal 8,4 protsenti (vt 1. tabel). Välismaa eraõiguslikele omanikele kuuluvas ettevõtluses oli riiklikust mõnevõrra kõrgem palgatase juba enne surutist, väikseim langus majandussurutise perioodil (-1,4 protsenti) ja kõige veenvam tõus 2011. aastal (5,6 protsenti). Kõige aeglasemalt kulgeb surutisest väljumine niigi madalaima palgatasemega kohaliku omavalitsuse haldusalas.
Tegevusalade kaupa oli esimene surutise aasta – 2009 – palgalanguselt kõige rängem ehituses (-13,1 protsenti), mäetööstuses (-7,9 protsenti), kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas (-7,3 protsenti) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse alal (-6,9 protsenti).
Brutokuupalk kasvab kolmandat aastat
Keskmine brutokuupalk kogu Eesti arvestuses tõuseb kolmandat aastat järjest: 2010. aastal kasvas see ühe protsendi ja 2011. aastal 5,9 protsenti. Möödunud aasta kasvudest kirjutab “Eesti statistika aastaraamat 2012” nii: „Kõige enam tõusis keskmine brutopalk 2011. aastal kinnisvaraalases tegevuses (11,4 protsenti). Sellele aitas kaasa madal võrdlusbaas, sest aasta varem langesid palgad nimetatud tegevusalal kõige rohkem. Keskmine brutokuupalk langes 2010. aastaga võrreldes ainult muudes teenindavates tegevustes (-4,8 protsenti). Selle tegevusala brutopalk oli nagu varemgi kõige väiksem – ligi kolm korda madalam kui info ja side tegevusalal. Kui varasematel aastatel oli kõrgem palk finants- ja kindlustustegevuses, siis 2011. aastal tõusis esimest korda esikohale info- ja sideala, kus oli keskmisest brutopalgast 1,7 korda suurem palk.“
Augusti lõpul avaldas statistikaamet brutokuupalga andmed 2012. aasta teise kvartali kohta.
Võrreldes 2008. aasta sama kvartaliga, on endiselt tipus finants- ja kindlustustegevus ning info ja side (1. tabel).
Surutise algusest peale suurte kasvudega silma paistnud energiamajandus püsib oma 2009. aastal sissevõetud kolmandal kohal. Vaid kolmel tegevusalal pole veel saavutatud 2008. aasta palganumbreid: mujal teeninduses on mahajäämus 14,3 protsenti, avalikus halduses ja riigikaitses 3,1 ja hariduses 2,6 protsenti.
2008. ja 2012. aasta teist kvartalit omavahel võrreldes on palgatase eriti jõudsalt taastunud ja kerkinud energiamajanduses (21,8 protsenti), kunstis, meelelahutuses ja vaba aja alal (15,8 protsenti), töötlevas tööstuses (13,8 protsenti) ja kutse, teaduse ja tehnika valdkonnas (11,7 protsenti).
Nii ongi avalik haldus ja riigikaitse ning kohustuslik sotsiaalkindlustus pingerea kolmandalt kohalt kuuendale tõugatud ja haridus langenud kaheksandalt kohalt 11-le.
1. arvjoonisel on maakonnad reastatud 2008. aasta palgataseme järgi. Tase on surutise ajal maakonniti mõnevõrra ühtlustunud, kuid samal ajal kui Võru ja Viljandi maakond pole veel jõudnud languseelse palgataseme lähedale, on kriisist jõuliselt väljunud 2008. aasta kolm viimast: Hiiu-, Valga- ja Läänemaa. Pärnumaa ületas masueelset taset küll 5,2 protsendi võrra, kuid kaotas pingereas oma neljanda positsiooni 14. kohalt tõusnud Hiiumaale.
Prognoos teeb nukraks
2011. aasta palganäitajate puhul teeb rõõmu reaalpalga teatav kasv. Keskmise brutokuupalga tõus oli 2011. aastal 5,9 protsenti, aga tarbijahindade kasv viis protsenti. Nukravõitu on, et Euroopa Liidu euroalas oli võrreldav inflatsiooninäitaja samal ajal vaid 2,7. Samaväärne oli see Eestis 2010. aastal, kui meie keskmine brutokuupalk kasvas ainult ühe protsendi ehk kaheksa euro võrra ja reaalpalk selle tõttu 1,8 protsenti vähenes.
Rahandusministeeriumi augustis avaldatud 2012. aasta suveprognoos teavitab: „Ettevõtete majandusolukorra paranemine on võimaldanud tõsta töötajate palku ning käesoleval aastal kiireneb keskmise kuupalga kasv 5,6 protsendini. Järgmisel aastal ulatub keskmise palga kasv 5,5, prognoosiperioodi lõpuks kuue protsendini. Käesoleval aastal suureneb reaalpalk 1,6 protsendi võrra ning 2016. aastaks kiireneb kasv 3,1 protsendini.“
See prognoos süvendab siiski nukrust, sest käesoleva kirjutajale tundub, et nendest küllaltki optimistlikest sihtarvudest ei piisa Kalevipoegade lahkumise peatamiseks, kojutulekust rääkimata.