/nginx/o/2012/10/02/1350966t1he062.jpg)
Kaks noort meest, Robert Peetson ja Maarjos Keldrimägi esindasid Halinga osaühingut ja kodumaakonda Eesti künnimeistrivõistlustel, tulles pöördatrade vabaklassis neljandale ja viiendale kohale.
Halinga mehed näitasid künnivõistlustel kõrget taset
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
2. oktoober 2012, 09:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaal Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õppetalu maadel avati künnimeistrivõistlused reedel ja 31 osaleja tulemused selgusid laupäeval. Eestlaste kõrval näitasid kõrrepõllul künnioskusi kaks Luksemburgi ja neli Läti võistlejat. Künnimeistriks tulid eestlased: oma ala tipptegijad Raido Kunila Jõgevamaalt ja Jüri Lai Järvamaalt. Pärnumaa meeste kohad selgusid seitsme vabaklassis pöördadraga kündnu hulgast.
“See, et üks põllumajandustootja saadab kaks kündjat Eesti meistrivõistlustele, on eeskuju vääriv ja suhtliselt harva esinev,” märkis mõõtuvõttu jälginud agronoom Heino Laiapea, kelle sõnutsi panevad rohkem võistlejaid tavaliselt välja masinamüügifirmad.
Maaülikoolis õpinguid jätkav Robert Peetson võttis künnivõistlustest osa esimest korda kaks sügist tagasi, kui ta võitis pöördatrade vabaklassis esikoha. Toona ütles noorkündja, Olustvere ametikooli õpilane, et hästi palju tuleb mõelda ja mõõta ning vaootsad peavad ilusad olema. Maarjos Keldrimägi on töökogemuse saanud samuti Halinga osaühingus ja õpib põllumajandust Olustveres viimasel kurusel.
“Noorte osalemine künnimeistrivõistlustel näitab, et põllumajandus on nende hulgas mainekas ja meil on tublit järelkasvu oodata,” nentis OÜ Halinga juhataja Raul Peetson.
Esimesed künnivõistlused korraldas Vändra mail 1874. aastal Kurgja talu peremees Carl Robert Jakobson. Järjepidevalt tehakse võistukündi koduriigis 1965. aastast ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder nentis tänavusi võistlusi avades, et künd on üks Eesti kultuuriloo vanimaid osi ning seda tava peab hoidma ja arendama.