Esmaspäeva hommikul oli Pärnu haigla esisel parkimisplatsil raske kohta leida, nagu ei olekski haigla sellest nädalast streikijate riviga ühinenud. Ometi on, nagu kinnitas peauksele kleebitud konkreetselt lakooniline silt “STREIK!” .
Streik Pärnu haiglas: süda muretseb, käed töötavad
9. oktoober 2012, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigla fuajeeski, kus mängis tavapärane sulnis muusika, selle asemel et edastada streigikomitee üleskutseid, võis näha A4-formaadis beežis toonis paberilehti kirjadega “Streik – õdede lahkumise peatamiseks,” teise versioonina aga “Streik – arstide lahkumise peatamiseks,” mis justkui viidanuks sellele, et protestitakse oma ametikaaslaste väljarände vastu.
Tööseisaku olemust, põhjusi ja eesmärke ei avanud oluliselt rohkem seinale projekteeritav, streigiaegset töökorraldust tutvustav piltettekanne. Sealsamas, projektoriekraani kõrval oli laud kolme pappkastiga, kuhu sai poetada kaebusi ja ettepanekuid arstide liidule, sotsiaalministrile ja haiglate liidule.
Kella 11ks oli haiglate liidu kastis kaks lehekest, eeldatavasti sotsiaalministri kätte jõudvas kastikeses ja arstide liidu pappkastis mõlemas üks. Viimasena nimetatu põhjast paistis paberileht üldsõnalise üleskutsega ”Palun väärtustage enda kõrval ka õdesid!!!”.
Rohkem raha
Pärnu haigla õde Kaisa Sepp oli märksa konkreetsem ja seletas lahti, mida temale tähendab kitlile kinnitatud, Eesti õdede liidu logoga “Väärikat palka!” nõudev rinnamärk.
Sepp isiklikult oleks rahul, kui tema pangakontole laekuks praeguse 500 euro asemel iga kuu 700 eurot, arvestades, kui koormav õetöö on.
“Siis ma ei mõtleks, et äkki peaks töökohta vahetama. Ainult kohuse- ja missioonitundest ju ära ei ela. Teed küll tööd, mis meeldib, aga tahaks selle eest ka tasu,” leidis Sepp, et tööpanus ja selle eest saadav palk võiksid olla senisest rohkem tasakaalus. Ehk laias laastus nõutakse vähem tööd ja rohkem raha.
Ent muidu valitses Pärnu haiglas, vaatamata streigiks paisunud pingelistele läbirääkimistele Eesti arstide ja haiglate liidu vahel, rahulik õhkkond. Koguni märksa rahulikum kui tavaliselt, sest patsiente käis vähem, nagu kinnitas haigla infolauas istunud Kaie Talva.
Iseäranis torkas vaikus kõrva haigla polikliinikuplokis. Tühjad pingiread pikkades, tavaliselt patsiente tulvil koridorides, kinnised kabinetiuksed ja nende taga vaikuses streikivad tohtrid.
Streik pole eesmärk omaette
“Imelik tunne on,” tunnistas silmaarst Anneli Kahusk, kellele esmaspäev oli tema tööelus esimene streigipäev. “Ma poleks hea meelega streikinud, ma olen harjunud tööd tegema, aga kollektiivi otsus oli selline,” sõnas Kahusk, kes eile keskpäevaks oli abi andnud vaid kahele erakorraliseks patsiendiks kvalifitseerunud hädalisele.
Kokku osaleb streigiaktsioonis üle 70 Pärnu haigla arsti ehk 90 protsenti tohtritest. Üksnes kümme arsti otsustasid ühel või teisel põhjusel tööseisakuga liitumata jätta.
Südamehaigustele spetsialiseerunud sisearst Mari Metsla loobus streikimisest, mõeldes oma patsientidele, kes juba augustis tema vastuvõtule aja kinni panid. “Ma lihtsalt arvan, et ma pean nad vastu võtma,” otsustas Metsla patsientide kasuks. Ometi mõistab ta streikimise valinud kolleege. Ja see ei ole hukkamõist. “Ühel hetkel tuli kõvemat häält teha,” tõdes ta, välistamata ise järgmisel nädalal tööseisakuga liitumist.
Ega Pärnu haiglas streikijate tegevust koordineeriva juhtrühma liider doktor Ave Aavagi saa ainult protestiaktsioonile pühenduda. Ta palus ajakirjanikuga kohtumise veerand tundi edasi lükata: parasjagu oli tal operatsioonilt naasnud, sidumist vajav haige laual.
See iseloomustabki ehk kõige paremini praegust olukorda, kus streikimisega paralleelselt tehakse oma tööd. Nõnda, et patsiendid ei pruugigi aru saada, et nad on sattunud kesk streiki. “Hommikul toodi söögid, värgid ja tablette anti ja …” ei kurtnud pühapäeval murdunud õla tõttu haiglasse vastu võetud Mati millegi üle.
Ja ehkki Aava arstide liidu Pärnu haigla poolse esindajana loodab, et seni suhteliselt leebes vormis streik lahenduseni viib, ollakse tema kinnitusel valmis jõulisemaid meetodeid kasutama ja peale plaaniliste ambulatoorsete vastuvõttude ära jätma plaanilised lõikused ja haigete hospitaliseerimise. Seda juhul, kui läbirääkimistel kompromissi ei leita.
Samal ajal on nii Aava kui ta kolleegid huvitatud, et vastasseis võimalikult kiiresti ja valutult lõpeks. “Ega see streik ole meil ju omaette eesmärk, see on ikkagi appikarje ühiskonnale,” tõdes Aava.