Keiu Saral: Eesti võttis ELi eesistuja teatepulga Maltalt

Eesti ja Euroopa lipp. Foto: ERIK PROZES/

Eestil ei ole Maltal saatkonda. Kogu taasiseseisvusaja on kahe riigi diplomaatilisi suhteid vahendanud Roomas resideeriv Eesti suursaadik. Äsjane kuuekuuline eesistumisperiood andis saatkonnale peale tavapärase suhtluse võimaluse ja vajaduse lähemalt jälgida, kuidas Malta eesistujana tegutses.

Nagu Eestilegi oli Euroopa Liidu eesistujariigiks olek Maltale esmakordne kogemus, sest mõlemad riigid liitusid ELiga 2004. aastal. Algul pidi Malta ja Eesti vahel eesistumisvastutuse võtma Suurbritannia.

Ootamatu referendumitulemus Suurbritannias 2016. aastal, mis andis Suurbritannia valitsusele valijaskonna nõusoleku ja mandaadi alustada läbirääkimisi riigi lahkumiseks EList, muutis ELi toimimist veel enne, kui riik liidust lahkuda on jõudnud. Nimelt pidi Suurbritannia esiti Maltalt teatepulga üle võtma ja Ühendkuningriigile olnuks tegemist seitsmenda eesistumiskorraga ELi nõukogus.