Varbla valla Kuuse talu perenaine võttis kätte ja ostis Varbla keskuses maantee ääres asuva Lombi tänava kortermaja esimesel korrusel ühetoalise korteri ja tegi sinna kohvitoa.
Äärevalla korterelamus üllatab Leonora oma kohvitoaga
1. november 2012, 10:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leonora Porri ja tema pere on Varbla mail elanud üheksa aastat. Talu, kus pere elab, asub keskusest kahe kilomeetri kaugusel.
Mõte hakata toitlustuskohta pidama on naise peas tiksunud viimased kolm-neli aastat, mis sest, et aastaid juba 59 ja üles on kasvatatud kolm poega, noorim neist käib veel kooliteed.
Naudib küpsetamist
Ilmselt on emalt ettevõtja soone pärinud tema lapsedki, sest vanematel poegadel on juba oma ärid, kuigi nüüd juhendavad nemad ema ja on abiks Facebooki info ülespanekul. “Vanema poja noorik aitab raamatupidamist teha. Mis annab jõudu? Ikka noorima poja nimel. Tema on vaja eluteele aidata. Teised saavad juba ise hakkama. Endal peab ka ikka tegevust olema, liikuda tuleb,” seletab perenaine pliidi taga askeldades.
Kui lapsed olid väikesed, küpsetas Leonora palju ja saiakesed, koogid-tordid tulid hästi välja. “Ega ma seda ala õppinud ole. Täiendasin ennast nüüd Pärnus mitmesugustel kursustel,” räägib ettevõtja, kes oma oskusi on lihvinud Pärnumaa kutsehariduskeskuse kondiitri- ja pagaritoodete, saiade ja pirukate valmistamise ning torditegemise kursustel.
Porri tunnistab, et on haige jala tõttu osaliselt töövõimetu, aga kohviku mõte idanes tema peas tervisehädale vaatamata. Töötukassa kaudu osales Porri ärikoolitusel, kus taotles alustava ettevõtja toetustki, ent ei saanud seda, sest tema turu-uuring leiti olevat nõrgavõitu. Naine oletab, et uuesti proovides oleks ta võinud stardiraha siiski saada, kuid lõi käega.
Tööd ei karda
Tänu pereliikmete toele avas Porri oma kohvitoa 3. augustil. Tema mõte on pakkuda sooje saiu-pirukaid ja lõunatoitu. “Tõstamaast Lihula ja Virtsuni ei ole tee ääres ühtki toitlustuskohta,” nendib naine.
Tagasiside on seni olnud hea, valdki müüs kohvikuks sobiva korteri Porrile soodushinnaga, sest oli toidupakkujast huvitatud. Porri toitlustabki parajasti valla 11 tööta inimest.
Kuigi naine kaalus toidukoha rajamist ka mitmesse teeäärsesse talusse, selgus, et see läheks liiga kalliks: ühes hoones polnud vett ja teises elektrit. Korteris oli mugavam nõuetele vastavat köögiplokki luua: Kuusetuka OÜ kohvitoal on kohaliku tervisekaitsetalituse tunnustus.
Toidukoha reklaam on olematu, sest tee ääres on väljas üks mustvalge vettinud sildike, aga paremate reklaamide tarvis peab alles raha koguma. Alguses kõigeks ei jätku. Põhiosas on toiduvalmistamiseks vajalik tooraine kohalik, korra nädalas käib kohvitoa perenaine Pärnus hulgilaost liha toomas.
Augustis astusid kohvitoast läbi turistid, sügisel möödasõitjad, kindla klientuuri moodustavad tuulepargi ehitusel töötavad mehed, Varbla puidutsehhi töömehed ja autojuhid.
Üks sünnipäevgi on kohvitoas peetud ja pealinna puhkajad tellisid suvilasse 15 inimesele peolaua. “Ma pole plussis, aga miinuses ka mitte. Loodan, et kevadel on kliente rohkem, siis pean ühe töötaja appi võtma,” seletab Porri.
Leonora Porri ärkab hommikuti kella viie paiku, et päevaks valmistuda ja pirukatainas kerkima panna, vahel tuleb tellimustööna sekka kringleid ja torte küpsetada. Kella kümneks on aga kõik valmis ja külastajad võivad uksest sisse astuda.