Kohaliku IT-firma iPhone’i rakendusi saadab suur edu

Anu Villmann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Infotehnoloogiafirma TapTapSoft omanikud Tarmo Protsin (vasakul) ja Martin Veeris näitavad, kuidas töötab üks nende välja töötatud rakendusi. Programmi “Point & Measure” (“Sihi ja mõõda”), millega saab iPhone’is mõõta objektide kaugust ja kõrgust, on nad maailmas müünud 40 000.
Infotehnoloogiafirma TapTapSoft omanikud Tarmo Protsin (vasakul) ja Martin Veeris näitavad, kuidas töötab üks nende välja töötatud rakendusi. Programmi “Point & Measure” (“Sihi ja mõõda”), millega saab iPhone’is mõõta objektide kaugust ja kõrgust, on nad maailmas müünud 40 000. Foto: Urmas Luik

Mõnigi tarvilik infotehnoloogiline rakendus, mida iga päev oma iPhone’is kasutate, võib olla loodud ei kusagil mujal kui siinsamas Pärnumaal.

Audru juurtega Tarmo Protsin ja Pärnu-Jaagupist pärit Martin Veeris asutasid ühes kolleeg Meelis Viidinguga osaühingu TapTapSoft mullu, kui mehed töötasid veel Baltikumi suurimas tarkvaraarendusfirmas, Eesti 2011. aasta ettevõtjaks valitud Webmedias (nüüd Nortal).

Reaalselt tööle hakkas firma sel aastal.

Apple’i nutitelefonile mõeldud mõõtmisrakendusest alguse saanud Pärnu ettevõte on nüüdseks iPhone’i app’ide ehk rakenduste turul kokku üheksa programmiga ja noorel ettevõttel läheb omanike hinnangul hästi.

Üle ootuste suur edu “õunatelefoni” rakendustega tähendab, et veel enne, kui trio Webmediast lahkus, oli TapTapSoft mõne kuuga kasumis, sest ainuüksi nende valuutavahetusprogrammi ostetakse maailmas iga päev tuhandeid.

“Eks me vaikselt palgatöö kõrval nokitsenud,” meenutab Protsin algust. “Poole aastaga sündis mõõtmisrakenduse esimene versioon, teist niisama palju aega kulus programmi täiustamisele ja päris uue, samal ideel põhineva rakenduse saime valmis mõne kuuga.”

Eraäri võttis sedavõrd hästi tuld, et kolmik ei pidanud idufirmade rahastusprojektidest tuge otsima.

Tarvilikud rakendused

Ettevõtte esikprogrammiga “Point & Measure” (“Sihi ja mõõda”) saab telefonis mõõta objektide kaugust ja kõrgust.

“Seda rakendust oleme üle maailma üle 40 000 müünud,” räägib Veeris. Kinnisvarasektoris on see hea abiline objektidel ruumide kõrguste ja pikkuste mõõtmisel, tarvitajate seas on veokijuhte, kes rakendusega koormate suurust mõõdavad. Hiljuti soetas üks USA ülikoole 100 “Point & Measure” versiooni geomeetria õppematerjaliks.

TapTapSofti lansseerituist suurima müügieduga on “Currency Converter”, mis rehkendab Euroopa Keskpanga kursside alusel valuutasid. Ja mitte ainult summa ühest vääringust teise, vaid arvutab ostu sooritamisel välja tagastusraha, olles eriti vajalik neis riikides, kus korraga käibel mitu valuutat.

Peale üle 160 käibel rahaühiku saab “Currency Converter” programmiga teha tehteid kullas ja “vanas valuutas”. Olgu või Eesti kroonides, Soome või Saksa markades.

Populaarne TapTapSofti toode on “Measure Speed”, mis mõõdab autode, jalgrataste ja muude dünaamiliste objektide liikumiskiirust ja näitab, kas masin ületas kiirust.

Salvestanud automaatselt koha kaardil, kus mõõtmine aset leidis, objekti kiiruse andmed ja pildi, võimaldab rakendus edastada info sekunditega Facebooki, Twitterisse või postitada e-kirjas.

Konkurents nutitelefonide rakendusteturul on tihe, sest eestlaste valuutakonverteriga võrreldavaid app’e on iPhone’del 200 ja väga suurt vahet neil pole.

Olgu idee kui originaalne tahes, iga kell võib keegi mõtte üle lüüa, põnevamaks ja paremaks disainida.

Rivaalide lahenduste täiustamine pole võõras TapTapSofti meestelegi, ületrumpamine on selles kiires äris paratamatu. Kuid oma mõõtmisprogrammiga olid nad maailmas esimesed. “Pärast meid tekkis neid palju,” teatab Veeris. “On igasuguseid kopeerijaid, mõni üritab samasuguse disainiga läbi lüüa, teine sarnase nimega profiiti lõigata.”

Kui vahe kahe programmi vahel olematuks muutub, esitatakse Apple’ile kaebus ja see võtab ahvija rakenduse müügikeskkonnast maha.

App Store

IPhone’ide kasutajad soetavad rakendusi App Store e-poest, millele loovutatakse müügitulust 30 protsenti.

Teenitud summad ühe ja sama koguse puhul on riigiti erinevad, sest sõltuvad nii kohalikust käibemaksumäärast kui valuutakurssidest.

Sisuliselt teeb App Store rakenduselooja eest ära kogu turundustöö. Ta toimib kui kauplus, kus tuhandete ettevõtete kaup asetatakse riiulitele.

Positsioon virtuaalriiulis on võtmetähtsusega. Piltlikult öeldes saab uus tulija müügiplatsi poe laoruumis või keldris, kust ostjal teda pea võimatu tabada. Jah, võib ju loota heale õnnele, et keegi su rakenduse sealt avastab, aga see šanss on kaduvväike.

Nõnda on ülioluline paikneda heas kohas, näiteks kassa lähistel asuvatel riiulitel.

Et müüki õlitav positsioon kätte võidelda, kulub tööd ja raha.

Protsini jutu järgi on ajad, kui nutikas koolipoiss lihtsakoelise rakenduse valmis nokitses, et dollar tükk programm ära müüa ja üleöö miljonäriks saada, jäädavalt möödas.

“Loteriivõidule ehk sellele, et äkki keegi juhuslikult märkab mind ja vallandab ostubuumi, ei saa loota. Seda võib juhtuda, aga ainult vedamise peale ei maksa lootusi rajada. Tööd peab ka tegema,” toonitab Protsin.

Varem arvati, et nutitelefonide rakendustel pole tulevikku, kuna inimesed kasutavad põhiliselt lauaarvuteid.

Kui lauaarvuti programm maksab 50–100 dollarit, siis nutitelefoni oma kõigest dollar, see tähendab, et tulu saab tulla vaid massi pealt.

Turg on mõne aastaga oluliselt muutunud, suuri tegijaid on palju. Kui Veeris ja Protsin oma rakendusega esimest korda õnne proovisid, oli pildile pääs palju lihtsam, sest kaupa oli vähem: iPhone’i rakendusi oli alla 100 000, nüüd on neid müügil 700 000.

Pool TapTapSofti rakendustest müüakse Ameerika Ühendriikides, hästi läheb firmal Inglismaal, Austraalias, Saksamaal, Rootsis, Jaapanis, Brasiilias ja Lõuna-Aafrika Vabariigiski.

TapTapSofti enim müüdud mobiilsed rakendused on tõlgitud üheksasse keelde.

Mis edasi?

Ehkki Eesti IT-elu on laias laastus jagunenud Tartu ja Tallinna vahel, tegutseb TapTapSoft praegu Pärnus, kus Protsin ja Veeris jõudumööda uusi töötajaid otsivad. Internetiturunduse eest hoolitsev kolleeg õnnestus neil siit leida, aga arendajaid ja programmeerijaid kohapealt ametisse saada on väga raske.

Põhjus ei peitu üksnes selles, nagu poleks Pärnumaal IT-haridusega inimesi, palju jääb just nappide praktiliste oskuste taha ja see on kogu Eesti probleem. “Asja vastu peab olema sügav huvi, tahtmine alaga fanaatiliselt tegelda,” teab Protsin.

Veeris, kes varem algklasside õpetajana töötanud, meenutab, et kui tema ülikooli astus, ei koolitanud ükski Eesti õppeasutus “itimehi”.

Praegugi ei arene kõrgepalgaliseks IT-spetsialistiks pelgalt programmeerija hariduse najal. “Saamaks heaks arendajaks või analüütikuks, tasub peale IT omada teadmisi mõnest muust valdkonnast. Pelgalt IT-teadmistega kaugele ei jõua,” sõnab ta.

Tagasi üles