Jõuluaeg on AS Pärnu Vee peakontoris tavatult kiire, sest veefirma haaras kinni võimalusest taotleda keskkonnainvesteeringute keskuselt lisameetme kaudu rahalist tuge Vana-Pärnu veepuhastusjaama reoveemuda käitlemistehnoloogia muutmiseks.
Pärnu Vesi valmistub puhastusjaama täiustama
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
20. detsember 2012, 09:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vana-Pärnu piiril mere ääres asuva Pärnu reoveepuhastusjaama settepaakidest ammutatud muda lahtistes aunades hoidmisega ja kompostiks segamisega kaasneb paratamatult ebameeldiv hais, mis tuulest kantuna jõuab pahatihti Vana-Pärnu elanikeni ja isegi Ülejõele.
Siiani on sellest kõneldud kui settemuda käitlemisega kaasnevast paratamatust nähtusest, mis tuleb üle elada, sest AS Pärnu Vee viimaste aastate prioriteet on olnud uue vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamine linnas ja linna lähedal maal, mitte reoveesette käitlustehnoloogia moderniseerimine.
Ootamatu võimalus
Nüüd on olukord muutunud, sest nagu kinnitasid AS Pärnu Vee juhatuse esimees Garri Suuk ja finantsdirektor Taimi Vilgas, haaras firma oktoobris ootamatult avanenud võimalusest taotleda keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) eurotoetust Pärnu reoveepuhastusjaama metaanitankikompleksi ehitamiseks ja reoveesette haisuvabaks ümbertöötamiseks.
“Taotlus tuleb esitada hiljemalt 25. jaanuariks, mis tähendab, et peame olema suutelised lühikese ajaga vajalikud materjalid kokku panema ja nõuetekohaselt vormistama,” sõnas Suuk. “Meile tähendab see tihedaid tööpäevi veel tänavu aasta lõpuski, et tähtaegadest kinni pidada ja tempot hoida.”
Veefirmal tuleb koostada rahastamistaotlus reoveesette anaeroobse töötlemise tehnoloogia kasutuselevõtuks. Taotluses peab olema esitatud tehtava töö teostatavusuuring, eelprojekt, finantsmajanduslik analüüs ja keskkonnamõjude hinnang, et toetusrahale ligi pääseda.
“Taotlusi vaadatakse KIKis üle kuni viis kuud, nii et alles suvel peaks selguma, kas saame toetust,” selgitas Vilgas finantsjuhina.
Juhatuse esimees lisas, et kui toetus saadakse, kerkib aastatel 2014–2015 puhastusjaama metaanitank ja reomuda töötlemine viiakse üle uuele tehnoloogiale.
“Isegi kui me ei osutu toetusvoorus valituks, on algus veepuhastusjaama kordategemiseks keskkonnamõjude hinnangu ja eelprojekti näol ikkagi tehtud ning oleme valmis toetust küsima mudakäitlemise tehnoloogia muutmiseks uutest avanevatest Euroopa Liitu rahastamismeetmetest,” oli Suuk optimistlik.
Kõnealune meede, kust nn mudaprojektiks raha küsitakse, on mõeldud esmajoones väiksemate asulate veemajanduse parandamise toetuseks. Pärnu reoveepuhastusjaama metaanitanki ehitamine pole päris see, kuid Vilgas teadis, et KIKis olla lubatud vaadelda Pärnu projekti võrdsena võrdsete hulgas, nii et lootus puhastusjaama metaantehnoloogia toomiseks järgneva kahe aasta jooksul pole alusetu. Kuurortlinna õhu puhtuse seisukohast on see väga tähtis.
Edukamaid Eestis
Samal ajal on AS Pärnu Veel seljataga edukas majandusaasta.
Pärnu linnale kuuluv veefirma on hinnanguliselt üks edukamaid vee-ettevõtteid riigis. Ometi ei ole ligikaudu 2,8protsendiline tulukuse määr, mida AS Pärnu Vesi endale lubab, küllaldane, et suuri investeeringuid täies mahus ise rahaga katta. Näiteks tuleval aastal on firmal kavas investeerida 9,5 miljonit eurot, sellest 3,9 miljonit eurot omavahenditest, 5,6 miljonit eurot on sihtfinantseeringutena saadud toetus. Kõik see on osa aastail 2006–2014 Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi toel tehtavatest veevärgiehitustest.
“Euroopa osa on 70 protsenti rahast, ülejäänu jääb meie veefirma kanda,” täpsustas Vilgas.
Kuigi linn on juba väsimas lõppematuna näivatest mahukatest kaevetöödest tänavail, tuleb veevärgi ehitusest tingitud kaevamisi ette tulevalgi aastal. 2013 on torutööde piirkonnaks Riia maantee, Supeluse tänava ja Tammasaare puiestee vaheline ala.
“2016. aastaks peavad Pärnus kõik majapidamised saama võimaluse liituda linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, praegu oleme 94 protsendi peal, 2014. aasta lõpuks jõuame 98 protsendini,” sõnas Suuk, nentides, et võlgu selle töö eest (omafinantseeringute rahaline kate) tuleb tasuda 2028. aastani, kokku praeguse seisuga veel 5,5 miljonit eurot.