/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Euroskeptikute hääl on viimasel ajal jäänud õige vaikseks. Asi pole selles, et neil ei oleks midagi öelda. Päevast päeva internetis Euroopa Liidu vastaseid veebikülgi lapates leiaks ikka midagi, mida esile tuua ja süüdistavalt öelda: näete nüüd. Ent pole mõtet, euroskeptikute jutt kõnetab praegu väheseid.
Faktum ja Ariko äsjasest küsitlusest selgus, et 74 protsenti Eesti elanikest toetas novembris Eesti kuulumist ELi. Samasugune oli toetus aasta tagasi.
Toetus euro kasutamisele Eestis on tõusnud 63 protsendile, mis on alates 2005. aastast kõrgeim näitaja.
President Toomas Hendrik Ilves ütles presidendi kantselei vahendusel, et Eesti usaldab Euroopa Liitu. Mis meil muud üle jääb? Milline oleks alternatiiv? Missugused riiklikud ühendused on veel Läänemere idakaldal võimalikud?
Pärnu Postimees usub, et Eesti inimeste otsus ühineda Euroopa Liiduga oli möödapääsmatu. Võtsime tagasi koha riikide hulgas, kust meid 1940. aastal vägivaldselt välja rebiti.
Nende aastate jooksul oleme korduvalt olnud tunnistajaks: isegi ELi mõjujõust pole piisanud, et Venemaa käituks poliitilistes, majanduslikes ja inimõiguste küsimustes tsiviliseeritumalt. ELi ja Vene läbirääkimised kulgevad vaevaliselt, mida oleks suure naabri vastu suutnud läbirääkimiste laua taga ELi väikeriigid?
51 protsenti vastanutest pidas Eesti tegutsemist ELis edukaks ja 83 protsendi arvates peab ELi tuleviku kindlustamiseks tihendama liikmesriikide koostööd. Siiski vaid 36 protsenti küsitletutest pidas end üldiselt kursis olevaks Eesti eesmärkidega ELis.
Võib küll öelda, et oli edukas Euroopa Liidu aasta ja Eesti eristus liidus positiivselt.
Eesti Vabariigi 100. aastapäeval 2018. aastal on Eesti esimest korda Euroopa Liidu eesistujariik.