“Ma ei ole võistelane, aga tunnen end seal kodus ja loodan, et seda entusiasmi jätkub mul veel mõneks aastaks,” ütles Pärnumaa Kodukandi sädeinimene 2012 Renate Lind tänuvastuvõtul maavalitsuse saalis.
Renate Lind kiirgab kaasatõmbavat jõudu
24. detsember 2012, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Malbe vaimuga, aga emalõvilik eestvedaja. Nii öeldakse üheteistkümnenda sädeinimese kohta, kes tuli Võistesse esimest korda kümmekond aastat tagasi ja hiljem kinnitas sinna oma juured. Sellepärast, et oli abikaasale öelnud hõbepulmade soovina „väike maja mere ääres“.
Koolist ära
Pärnu–Riia maantee ääres keset jõulueelset tuisumöllu suunab Tahku tare külakeskusesse lumemütsi pähe saanud käsitsi valmistatud silt. Teise õuepuu küljes ripuvad nagu jõulukaunistused puidule põletatud kirjad, mis ütlevad, et siin on noortekeskus, käsitöötoad, söögikamber, müügikamber.
Välisukseni on rada lumest korralikult lahti tõstetud ja siseneja pilk jääb pidama omapärasel jõulupuul. See on suur raagus puuoks, veidi tehislund siia-sinna vurtsatud, külge riputatud heegeldatud motiivid ja tagasihoidlik elektripirnikeste kett sinna vahele veetud.
“Me ei tahtnud kuuske tuua, mõtlesime, et jõulupuu võib olla ka selline,” tõttas maja perenaine Renate Lind hõikamise peale kusagilt majasisemusest eeskotta. Kohalike naiste, sealhulgas Renate enda käsitööd on nagu näitusel väljas ühes teepoolses toas.
Renate on uhke telgedel kootud etnograafiliste motiividega villase teki üle. Iga kuu kindlal päeval tulevad siia käsitööhuvilised, kes juhendaja käe all uut õpivad.
Rannarahva käsitööpäevad said alguse siit ja on muutunud tavaks, mis põimivad ennast kenasti teise, kaugelt rohkem kui kohaliku kaubamärgiga, see on Romantilisele rannateele jääv hapukurgifestival, mis toimub Tahku tare juures. Entusiasmi võtmesõna on Renate Lind, kelle sattumine Võiste kanti oli jumala juhus.
“Olin 20 aastat Saue gümnaasiumis direktori asetäitja halduse alal ja õpetaja, siis arvasin, et lapsed tahavad nooremaid nägusid,” räägib Renate tumedate suurte silmade särades Tahku tares, kus on aastatepikkuse järjepideva tööga kujunenud külakeskus rohkem kui kohalikele.
“Õppisin raamatukoguhoidjaks, sain viis aastat puhata, sest raamatukogu on koht, kus saad väga palju õppida iseenda jaoks, aga kui jäin tööta, ei olnud ma ette valmistunud, mida tegema hakkan.”
Kolinud Harjumaalt Pärnumaale, käis Renate ennast tööle pakkumas vastvalminud Pärnu keskraamatukogus, aga see soov ei täitunud. Siis pakuti talle erialast töökohta Pärnu vanglasse. “Ja kui mul seal esimesel päeval väravas taskud pahupidi pöörati, siis leidsin, et see ei ole minu koht,” muigab Renate, kes jäigi kinnipidamisasutuse bibliograafiks ametlikult vormistamata.
Koostöö valem
Ja oligi hästi, sest alati erksa Renateta ei kujutata president Pätsi sünnivallas 2005. aastast külaelu ette. Sellest ajast on Renate MTÜ Tahkuranna Naisseltsi esinaine ja nagu esildises kirjas, on ta “oma positiivse oleku ja tegevusega muutnud naisseltsi arengut, toonud naised kodudest välja eri tegevustesse”.
Ometi ei ole naisselts nagu asi iseeneses, vaid koostöös vallavalitsuse, koolide, ettevõtjate, vabaühenduste ja kohalikega surunud ennast läbi takistustest ning uuendanud Tahku taret nii, et sellest on kujunenud hubane, maitsekalt sisustatud ja mitmesuguseid tegevusi võimaldav külakeskus.
Tahkuranna vallavanem Karel Tölp vaataski ajas tagasi 2008. aasta lõppu, mil vald ostis eraomandisse läinud Tahku tare ja pälvis samal aastal Pärnumaal parima kodanikualgatust toetanud omavalitsuse tiitli. Sellest alates on Tahkuranna naisseltsi eestvedamisel hoonet külakeskuseks renoveeritud.
Aastate jooksul on rajatud kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja nõrkvoolusüsteem, paigaldatud uus soojustus ja välisvooder. Renoveeritud on enamik siseruume, lõppeval aastal sisustati õppeköök. “Aktiivselt on külarahvas saanud hoonet kasutada poolteist aastat, tänavu on tegevus aktiviseerunud ja suure panuse eest külaelu arendamisel antigi naisseltsi juhile Renate Linnule sädeinimese aunimetus,” kirjeldas vallavanem.
Ühenduste abi
Renate jutu järgi aitavad ühendused vallal elada kultuuriliselt.
“Tahan lihtsalt teha, anda, ei taha olla üksinda, aga samas tahan olla vaba ja minu vaba tahte vaba tegevus väljendubki siin,” kostis Renate enda kohta. Lisades, et ta ei ole teenindaja tüüp, kuigi siin majas meeldib talle nõusid pesta, ruume korrastada, õues lund rookida, sest see on nagu teine kodu, millesse ema- ja vanaemarõõmude kõrvalt jääb südamega tehtud töö.
Kohe-kohe lõppeval aastal võttis naisselts osa Tahkuranna avatud noortekeskuse projektist “Põlvkondadevaheline koostöö läbi isetegemise” ja Renate eestvedamisel õppisid noored süüa valmistama, kangastelgedel kuduma, valmisõmmeldud susse kaunistama.
Kohalikud ütlevad: kus on naisselts, seal on Renate, või kus on Renate, seal on naisselts. Renate soov on tuua maanaised kodust välja – suhtlema, silmaringi avardama, ühistes ettevõtmistes kaasa lööma, seljatama arvamust, et maal on igav.
Jaanuaris tahab Renate kokku kutsuda koduvalla seltside, seltsingute, vabaühenduste, ettevõtjate esindajad ja vallaametnikud, et koos arutada, kuidas piirkonna elu elavdavat ja mainet kujundavat vankrit veelgi jõulisemalt vedada.
“Igaühel on oma tegevus, aga ülevallaliste ürituste korraldamisel saab teha rohkem koostööd, praegu oleme üksteisest kaugele jäänud,” muretses Renate senini veidi eraldi hoidmise pärast. Võib-olla saab ühistegemine hoogu lumelinna rajamisest, mis peaks Tahkuranna naisseltsi algatusel veebruaris kerkima külakeskuse juurde.
Külakeskuse seinte vahel näeb Renate veel välja ehitamata ruumides paari majutustuba, sauna, lõõgastuskeskust jõusaaliga.
Külakeskuseks saanud hoone rekonstrueerimist ja sisustamist on toetanud projektipõhiselt PRIA, Leader ja kohaliku omaalgatuse programm, vallavalitsus. Ikka selleks, et elukeskkonda arendada, uuendada, parendada. Lihtsamalt öeldes: need, kes tahavad külakeskusesse tulla ja seal käsitööd teha, mõttekojas osaleda või salongiõhtul ennast mõnusalt tunda, tunneksid ennast hästi ja oleksid oodatud. Teise jõulupüha järel on Tahku tares taas salongiõhtu elava muusika saatel, elavdamaks nende suhtlusvõimalusi, kes olid hakkajad kultuuriüritustel 20–30 aastat tagasi, kuid on vahepeal koduseinte vahele tõmbunud.
“Meie igapäevases elus on nii, et liidrita ehk sädeinimese ja eestvedamiseta ehk kaasamiseta on raske külas midagi korda saata, sädeinimeseta pole külas elu, ta on kogukonna mootor,” nenditakse Renate Linnu kohta kirjutatud esildises.
Need, kes Renatega kas või korra kohtuvad, tunnevad temast kiirgavat energiat, mis laeb tuimemagi tüki tegutsemistahtega.