Varem nii öist kui päevast elektrit ostnud ja Eesti Energia börsipaketi valinud korteriomaniku kulud kallinesid rohkem kui korteriomanikul, kel on ühetariifne arvesti ja kes Eesti Energia fikseeritud paketi valis.
Börsilt ostmise kasu nullis öise elektri hinnatõus
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
12. veebruar 2013, 09:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmapilgul absurdse tulemuse põhjuseks on kaks asja. Esiteks kallines kõige enam öine elekter, teiseks on Eesti Energia börsihinnaga päevase elektrienergia hind kõrgem kui ühetariifse arvestiga fikseeritud paketi hind.
Toimetus võrdles kahe neljatoalise korteri jaanuarikuu elektriarvet. Börsihinnaga korter tarbis jaanuaris 291 (päeval 111 ja öösel 180), fikseeritud hinna ja ühetariifse arvestiga korter 447 kWh. Mõlema elektritarbimine oli natuke suurem kui detsembris, börsihinnaga paketi valinu on detsembriga võrreldes veidi rohkem päevast elektrit kasutanud.
Kümmekond eurot otsa
Mõlemat korteriomanikku tabas korralik hinnatõus. Börsilt elektri ostja peab detsembriga võrreldes tasuma 10.16, Kindla paketi valinu 11.02 eurot rohkem.
Igaühe elektritarbimine on erinev. Fikseeritud hinna ja ühetariifse arvestiga korteri jaanuarikuu arve on 55.15 eurot. Sellest 21.19 eurot moodustab elekter, 18.88 võrguteenus ja 15.08 eurot taastuvenergia tasu, elektriaktsiis ja käibemaks. Riigimaksud moodustavad arvest 27,34%, eelmise kuuga võrreldes tuleb korteriomanikul 24,97% võrra enam rahakotti kergendada.
Börsihinnaga korteriomaniku elektriarve on 36.97 eurot. Sellest 12.57 moodustab elektrienergia, 14.41 võrguteenus ja 9.99 eurot taastuvenergia tasu, elektriaktsiis ja käibemaks. Riigimaksud moodustavad arvest 26,84%, eelmise kuuga võrreldes tuleb korteriomanikul 37,89% võrra rohkem tasuda.
Elekter kallines kuni 78 protsenti
Nagu näha, kulutas börsihinnaga korteriomanik vähem, kuigi tema korter on 16 ruutmeetri võrra suurem. Fikseeritud hinnaga korteris on vannitoas põrandaküte, muud elektritarbijad tunduvad enam-vähem sarnased olema.
Seda üllatavam on, et börsihinnaga korteris kallines elektrienergia 78,04 ja fikseeritud hinnaga korteris 56,03% võrra. Võrguteenus muutus börsihinnaga korteris 23,90 ja fikseeritud hinnaga korteris 10,53% kallimaks. Riigimaksud tõusid börsilt elektrit ostnud korteriomanikul 23,02 ja fikseeritud hinnaga tarbijal 11,95% võrra.
Sellised on kulud, kui võrrelda korterikulusid. Kilovatt-tunde võrreldes selgub, et Eesti Energia jaanuarikuu börsihinnaga päevase elektrienergia kilovatt-tunni hind oli 0,0496, ühetariifse arvestiga fikseeritud paketi hind 0,0474 ja börsihinnaga öise elektrienergia hind 0,0392.
Kilovatt-tunde eelmise kuu hindadega kõrvutades on näha, et börsihinna valinu öine elekter kallines 78,18% ja päevane elekter 30,87% võrra. Ühetariifse arvestiga fikseeritud paketi kasutaja “keskmine” hinnatõus oli 50,47%.
Monopol on tarbijast kavalam
Ehkki kahetariifse arvestiga korteriomanik kulutas öist elektrit pea poole rohkem kui päevast, nullisid tema pingutused öise elektri hüppeline hinnatõus ja arusaamatult kallis Eesti Energia börsihinnaga päevase elektri tariif. Samal ajal kui inimesed säästa üritavad, suutis monopoolne elektrifirma eri hinnakomponente kujundada nii, et tema sissetulek ei kannataks.
Poliitikute juttu kuulates võiks mõelda ka rohkem kui veerandile elektriarvest, mille riik eri tasude näol endale võtab. Kui elekter on kaup ja võrguteenus liinide uuendamise tasu, siis ülejäänud riigimaksud sõltuvad poliitilistest otsustest.