/nginx/o/2013/02/19/1584240t1h4fc3.jpg)
Euroopa Liidu üks kõnetoru European Voice avaldas kriitilise juhtkirja ELi eelarve teemal. Kuigi Herman Van Rompuy väärib oma pingutuste eest aplausi, ei saadud sellist pikaajalist eelarvet, mida vajati.
Eelarve, mida Euroopa Liit hakkab kahetsema
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
20. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leht tõdeb, et võinuks minna hulleminigi. Kokkulepe, mis saavutati ülemkogul Euroopa Liidu 2014–2020 eelarveperioodi kohta, on vähemalt kokkulepe. Kui ülemkogu oleks laiali läinud üksmeelele jõudmata, olnuks palju halvem.
Rompuy võit
Euroopa Nõukogu president Van Rompuy väärib tunnustust. Ta toimis õigesti, kui peatas esimesed eelarveläbirääkimised novembris ja jätkas neid veebruaris. Nagu paljude muudegi asjade puhul, loeb see, et kokkuleppeks ollakse küpsed.
Veelgi enam, läbirääkimiste korraldus oli kindlakäeline, kuid arvamuste kohaselt aus ja õiglane. Eelarvekõnelused olid karmid, kuid kedagi ei alandatud. Mõni saavutas rohkem, kui oli lootnud, kuid säilitati väärikus, mis mitte alati pole õnnestunud.
Sellegipoolest ei tohiks kergendustunne kedagi pimestada nende vajakajäämiste suhtes, mis kokkuleppega kaasnesid. See pole pikaajaline eelarve, mida vajati. Võimalus lasti mööda ja seda saab EL korduvalt kahetsema.
EL ei astu ajaga sammu
Väited, et eelarve vaatab tulevikku, on suunatud kasvule ja töökohtadele ning on tänapäevane, on tendentslikud, et mitte öelda ebausutavad. Eelarve on täis vastuolulisusi, millest mõni oli aimatav.
Kõigepealt on see eelarve tagasilöök Euroopa põllumajanduspoliitika reformimisele. Viimastel aastatel on arutletud, kuidas muuta põllumajandustoetused turutundlikumaks ja keskkonna suhtes lugupidavamaks.
Tehtud on mõni edusamm. Rohkem on olnud lubadusi ühtse põllumajanduspoliitika toetuste reformi kaudu. Ent Euroopa Nõukogu on reformikatsed torpedeerinud. Põllumajanduslobi – mõnes riigis tugevam kui teistes – on jäänud peale.
Võitlus käis selle säilitamise nimel, mis põllumeestel juba on, mitte põllumajanduse kujundamise eest vastavalt Euroopa tuleviku vajadustele. Need, kes põllumajandusäris on töötanud reformide nimel, reedeti.
Siin on põhjust kahetsuseks, et just ühtne põllumajanduspoliitika (ÜPP) on ELi kulutuste moonutus ja jääb selleks. ÜPP takistab viisakaid kaubandussuhteid ülejäänud maailmaga. ELi tippkohtumise ilusad sõnad Araabia kevade kohta rikkus ÜPP reformimise konservatism.
Viis, kuidas Euroopa ühendamise raha vähendati, näitab, et rahvuslikel liidritel on vähe usku Euroopa Liitu. Nad ei taha loovutada kontrolli kulutamisotsuste üle Euroopa Komisjonile ja kahtlevad oma suutlikkuses leida projekte ja fonde, et olla Euroopa ühendamisraha väärilised. Nii kärbitigi seda raha riigijuhtide tuttava lüpsilehma – struktuurifondide – kasuks.
Tulemuseks on eelarve, mille ülesehitus on väga sarnane eelmiste seitsme aasta perioodidega. Maailm muutub, kuid ELi eelarve kohaneb väga aeglaselt. Oleks võinud minna hullemini, kuid ka palju paremini.