SA Pärnu Haigla juhatuse esimees Urmas Sule tunnistas, et ütleb kiirabireformile “jah”, kiirabiasutuste riigihanke tulemuste pärast pole Pärnumaal põhjust muret tunda.
Pärnu ei pea kiirabireformi pärast muretsema
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
22. veebruar 2013, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Kiirabireformi võib iseloomustada kahe sõnaga: mõistlik plaan,” ütles Sule.
Haiglajuhi sõnade kohaselt on üksikute väikeste kiirabibrigaadide ülalpidamine ressursi raiskamine kas või juba seetõttu, et üksi tegutseval brigaadil peab olema varuauto, samal ajal kui mitme põhiautoga brigaadil on samuti ainult üks kiirabiauto varuks, ja see on küllaldane.
“Segadust avalikkuses ja kiirabiringkondades on tekitanud ehk see, et üliharva tehakse sedalaadi reforme riigihankekonkursi korras,” tunnistas Sule.
Samal ajal selgitas Sule, et Pärnu haigla struktuur on üles ehitatud veidi teisti kui enamik Eesti haiglaid: Pärnus ei ole iseseisvat kiirabiasutust, vaid on erakorralise meditsiiniabi teenistus ja kiirabi osakond, seega on kiirabiteenus osa haiglast, mistõttu kiirabi ja haiglat juhitakse ühest majast.
“Meil ei saagi tekkida segadust, kuhu kiirabi patsiendi toimetab, sest Pärnu haigla toimib edukalt tervikliku organisatsioonina,” põhjendas Sule.
Terviseameti andmetel jääb reformikava kohaselt Pärnu kiirabi tööpiirkond 2014. aastal samaks, mis praegu. See tähendab, et Pärnu haigla kiirabiosakond teenindab Pärnumaad ja Läänemaa lõunapoolset osa.
Muretsevad väiksemad
Kiirabireformi kulgemise üle on muret ilmutanud väiksemate maakondade vanemad, näiteks Järva maavanem Tiina Oraste ja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev, kes on palunud konkurentsiametil uurida, kuidas koostati konkursi tingimused, mis nende arvates soodustavad kiirabiteenuse koondumist suuremate kiirabiasutuste kätte.
Pärnu haigla on üks neist, keda võiks pidada suuremaks kiirabiteenuse osutajaks.
Sule ei kinnitanud ega lükanud ümber, kas Pärnu haiglal on tekkinud huvi hakata teenindama kiirabiga Märjamaa piirkonda.
“See on kompromissi otsimise koht,” oli Sule napisõnaline, lisades, et konkursi tulemused tuleb lihtsalt ära oodata.
Samal ajal on kiirabireform alles algusjärgus.
Läinud reedel lõppes konkursipakkumiste vastuvõtt ja pakkumiste hindajail terviseametis tuleb hakata läbi lugema pakkumiste dokumentatsioone, mis on mahukad. Terviseamet on selleks aega võtnud ühe kalendrikuu.
Pärnumaa saab kiirabi juurde
Teada on, et kiirabibrigaade hakkab riigis ja Pärnumaalgi senisest rohkem olema.
“Reformi käigus tuleb Pärnumaale üks kiirabibrigaad juurde – Häädemeestele,” teatas Sule. “On üsna ilmne, et seda kiirabipiirkonda teenindab Pärnu haigla kiirabiosakond.”
Praegu teenindab Pärnu haigla peale Pärnumaa ka Lihulat. Väljaspool Pärnut on kiirabibrigaadid veel Kilingi-Nõmmes, Pärnu-Jaagupis ja Vändras, koos Lihulaga on Pärnu haiglal kokku kaheksa ööpäev läbi valves olevat brigaadi koos varuautodega.
Häädemeeste peaks saama oma kiirabibrigaadi 1. jaanuarist 2014, kui tänavune reform ellu rakendub.
“Pärnu haigla kiirabiosakond saab juurde kaks uut kiirabiautot, üks on tulemas, teine tellimisel,” teavitas Sule haigla valmisolekust kiirabiteenust maakonnas laiendada.
Küsimusele, miks riik valis Pärnumaal kiirabibrigaadi uueks asukohaks just Häädemeeste, mitte näiteks Tõstamaa, arvas Pärnu haigla juht, et valiku tingis ilmselt Häädemeestet läbiv Via Baltica, kus on tihe liiklus ja raskete liiklusõnnetuste tõenäosus suurem kui hõredama liikluse ja kergemate liiklusvahenditega koormatud teedel.
Kiirabireformi eesmärk on terviseameti avaldatu põhjal vähendada kiirabiteenuste osutajaid kümneni senise 24 asemel, kusjuures tööle hakkab tuleval aastal riigis 117 kiirabibrigaadi praeguse 90 asemel.
Kiirabiteenuste pakkujatele tähendab reform enam kui 28 miljoni euro suuruse aastatulu ümber jagamist.
Aastas saavad kiirabibrigaadid rohkem kui 250 000 väljakutset. 2013. aastaks on kiirabide eelarve 28,7 miljonit eurot.