Pärnumaal tegutseb viis ametlikku supelranda

Suve lähenedes on töötus kahanenud ja langus jätkub ilmselt sügisilmade saabumiseni. Foto: Ants Liigus

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on tänavu Pärnumaal ametlikult avatud viis supluskohta: Pärnu keskrand, supelrannad Mai elurajoonis, Raekülas ja Vana-Pärnus ning Häädemeeste vallas asuv Kabli rand.

Tervisekaitseinspektsiooni veeohutuse peaspetsialisti Aune Annuse sõnutsi loetakse ametlikeks supluskohtadeks randu, mis on hooldatud, varustatud riietuskabiinide, tualettruumide ja prügikastidega.

Vastutab omavalitsus

"Samuti teevad kohalikud tervisekaitsetalitused kogu suplushooaja vältel neis randades suplusvee seiret," selgitas Annus.

Ametlike supluskohtade ohutuse ja heakorra eest vastutab valdaja ehk kohalik omavalitsus. Nelja Pärnu ranna puhul Pärnu linnavalitsus ja Kabli rannas Häädemeeste vallavalitsus. Seega võib suplusvee kvaliteedi ja muu sellekohase teabe saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Pärnu tervisekaitsetalituse vaneminspektor Kristel Kallaste ütles, et kuigi normdokumendid ei nõua ametlikest supelrandadest rohkem kui neli korda hooaja jooksul veeproovide võtmist, tehakse seda Pärnu keskrannas viis korda kuus ning Mai, Raeküla ja Vana-Pärnu rannas kolm korda kuus.

"Kabli rannas, kus merevesi on olnud jätkuvalt väga puhas, võtame ainult neli proovi hooaja jooksul," lisas Kallaste. "Ametlik supelhooaeg algas Eestis 1. juunil ja kestab 31. augustini."

Pärnu tervisekaitsetalitus võtab veeproove Valgerannaski, kuigi see pole tänavu veel ametlikult supelhooajaks avatud.

"Valgerannaski võtame veeproove hooaja jooksul neli korda," teatas Kallaste, selgitades, et proovid peavad näitama vee puhtust ning tuvastama suplusvees võimalikud kolibakterid.

"Vee kvaliteedi halvenedes peavad ranna omanikud suplejaid hoiatama," kinnitas tervisekaitsetalituse vaneminspektor. "Sealjuures hoiatama mürgiste sinivetikate vohamise eest."

Ametlikke randu väheneb

Tervisekaitseinspektsiooni esitatud andmete järgi on Eestis tänavu avatud 52 ametlikku supluskohta, möödunud aastal oli neid 68. Kõige rohkem ametlikke supluspaiku on Eestis Järvamaal, kokku kaheksa.

"Mõistagi on suplemiseks sobivaid veekogusid tunduvalt rohkem kui ametlikult kirjas, kuid ainult ametlikes kohtades on tagatud suplusvee kvaliteedi kontroll ning täidetud muud suplejate heaolu tagavad nõuded," ütles tervisekaitseinspektsiooni veeohutuse peaspetsialist.

Annus lisas, et kõigi ülejäänud veekogude randades suplevad inimesed vee tõvestatuse seisukohast omal vastutusel. See käib "metsikute" supluspaikade kohta Pärnumaalgi, olgu Varbla Matsirannas, Kaisma järves või Pärnu, Sauga ja Reiu jõe kallastel.