Valged pehmed reisivaibad tõid juba kaugelt sõnumi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Valged reisivaibad üll, on Võrumaa Nopri talu peremehe Tiit Niiloga jutuhoos Õnne Salk Tõhelast ja Valter Parve Pärnust, kõigil kottpadjad üle õla.
Valged reisivaibad üll, on Võrumaa Nopri talu peremehe Tiit Niiloga jutuhoos Õnne Salk Tõhelast ja Valter Parve Pärnust, kõigil kottpadjad üle õla. Foto: Veevo Habakukk

Rahvuslikkus võidutseb riietuses. Seda joont järgisid Pärnumaa naised avapäeval oma triibukangast undrukutega. Aga rohkem kui stiliseeritud rahvariie liitis meie esinduse noored ja vanad tervikuks lahutamatu ja augustiõhtu jaheduses sooja andev valgest fliisist pleed ehk reisivaip. Selle rõivatüki järgi võis juba kaugelt eksimatult ära tunda Pärnumaa Kodukandi delegatsiooni kuulujad.


T-särkidest-rätikutest loobumine ning pleedide eelistamine sai otsustatud esimesel töökoosolekul. Eelmõtteid olid mõlgutanud Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse mittetulundusühingute nõustaja Krista Habakukk ja Lähkma-Saunametsa külaseltsi esinaine Kadri-Aija Viik. Liiati, nii kinnitas Kadri-Aija, on Surju külas toreda ettevõtte OÜ Siidivennad väike osakond, kus tublid naised niisuguse õmblustööga Helen Sommeriga eesotsas käbedalt hakkama saaksid.   



Mõeldud, tehtud! Ja väga kiidetud kandjate suust kauniduse ja praktilisuse poolest.



Maapäeva korraldajad ühtlustasid osalejad omapäraste kottpatjadega, mille üks pool on täidetud kraasitud lambavillaga ja nööbitavat poolt saab kasutada mahuka kotina.



Kotimeister oli Kivisäki iluaianduse, õmbluse ja käsitöötalu perenaine Terje Oden tütrega. Maapäeva avamise ajaks oli nende looming pandud Rannu rahvamaja saalis iga osaleja toolile, et kordumatust käsitööst rõõmu tunda.



Oma töötunde meistrid kokku ei arvanud, küll sai teatavaks, et kottpatjadele kulus 200 meetrit kangast ja 1600 nööpi.

Märksõnad

Tagasi üles