Viisitamm võitleb miljonite eest leigelt

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Viimaseid nädalaid ametis olev Pärnu linnapea Mart Viisitamm on võitluses linnalt miljoneid nõudva osaühinguga Herder liiga kergekäeliselt alla andmas, linnasekretär Tiina Rohti paneb tema tegevus pead vangutama.


24. novembril hakkab Pärnu maakohtu kohtunik Maili Tartu arutama OÜ Herderi hagi Pärnu linna vastu. Linnalt Esplanaadi 10 kinnistu ostnud Herder soovib, et linn kinnistu tagasi võtaks ja hüvitaks selle ostmisega seotud kulud.



Mis on oluline eksimus?


Herder põhjendab oma soovi sellega, et 2006. aasta 17. novembril sõlmitud ostu-müügilepingus ei informeeritud teda kinnistu muinsuskaitselistest piirangutest. Esplanaadi 10 asuv Pärnu uue kunsti muuseumi hoone ei ole muinsuskaitseobjekt, kuid asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal.



2006. aasta 6. veebruaril vastu võetud muinsuskaitseala põhimääruse 10. paragrahvi 4. lõige ütleb, et selles piirkonnas ei või hoonestuse kõrgus reeglina ületada 11 meetrit maapinnast. Muinsuskaitseseaduse paragrahvi 19 kohaselt peab muinsuskaitsealal paikneva kinnisasja võõrandamise leping sisaldama sätet, et tegemist on muinsuskaitsealal paikneva kinnisasjaga.



Sellist märget linna esindanud majandusosakonna juhataja Olav Avarsalu ostu-müügilepingusse ei kirjutanud. Seda ei lisanud ka notar Marje Jürioja, kelle sõnul puudub nii avalikes kui üksnes notarite kasutatavates registrites info muinsuskaitseliste piirangute kohta.



Keskseks vaidlusküsimuseks kujuneb, kas muinsuskaitselistest piirangutest müügilepingus teavitamata jätmine on käsitletav sedavõrd olulise müügilepingu rikkumisena, et linn peab Herderile tagastama 35 miljoni suuruse kinnistu hinna ning 7,3 miljonit intresse, notaritasusid, riigilõive jne.



Herderi omaniku Robert Hermani hinnangul on linnavalitsuse eksimus oluline. Tema advokaat tugineb ühele riigikohtu lahendile.



“Asjale seatud muinsuskaitselisi piiranguid tuleb kolleegiumi arvates vaadelda asja puudustena, sest need piirangud lähtuvad asja enda olemusest ja takistavad ostjal asja tavapärast valdamist ja kasutamist. Kui müüja on ostjale müünud mittenõuetekohase kvaliteediga asja, kui selle puudused ei olnud müüja poolt tingimuseks seatud, on ostjal õigus omal valikul kasutada õiguskaitsevahendeid,” otsustas riigikohus.



Planeering on alati risk


Kuid kas võimalus Esplanaadi 10 maha lammutada ja ehitada selle asemele kaheksakorruseline maja takistavad ikka omanikul asja tavapäraselt vallata ja kasutada? Linnasekretär Rohti ütlust mööda ei oleks see, kui lepingus olnuks kinnistu muinsuskaitsealal asumine märgitud, andnud ostjale kindlust, et Esplanaadi 10 võib ehitada kaheksakorruseliseks.



Rohti jutu järgi ei anna ostjale kindlust ka seda sooviva detailplaneeringu algatamine, vaid üksnes detailplaneeringu kehtestamine. “Herder pidi kinnistut ostes teadma, et tema idee realiseerimine on seotud suure riskiga,” lausus Roht.



Iga ärimees loodab oma vara võimalikult kasulikult kasutada. Peale maja kõrguse on selle juures olulised maja suurus ehk kinnistu täisehituse protsent. Volikogu pole kummitempel, kes iga ärimehe lootused ellu viib. Enne muinsuskaitseala põhimääruse vastuvõtmist asus Esplanaadi 10 miljööväärtuslikul alal, mis samuti ostjat piirab.



Selle asemel et linna esindajana linnale kasulikke argumente rõhutada ja Herderi argumente pisendada, ütles Viisitamm 2. novembril linnavalitsuse pressikonverentsil, et tema arvates võib kohtuotsus tulla linnale kahjulikum kui kompromiss.



Linnapea selline seisukohavõtt pani abilinnapea Jane Metsa ja linnasekretär Rohti pead vangutama: kui sa isegi nii arvad, kas seda on ikka kasulik kuulutada?



Samasugusest pessimismist on kantud linnavalitsuse 5. novembril kohtule ja 2. novembril Hermanile saadetud seisukohad. Kui tavaliselt valmistavad selliseid asju ette linnavalitsuse töötajad, võttis seekord Viisitamm seisukohtade kujundamise enda hooleks.



Linnapea nõustus vastaspoolega


Kogenud poliitikuna teadis Viisitamm, et Herderi soovitud kohtueelse kompromisslepinguga nõustumine oleks enesetapp. Selle kohta kirjutas ta Hermanile läkitatud kirja lõpus: “Seega oleks linna huvides otstarbekas kaaluda erinevaid võimalusi vaidluse lahendamiseks kokkuleppeliselt. Vaatamata eeltoodule, on linn seisukohal, et linna kui avalik-õigusliku isiku huvides ei ole kompromisslepingu sõlmimine.”



Ülejäänud osa kirjadest on Herderi argumentidega nõustumine ja mitte ühegi enda argumendi esitamine. “Lepingu rikkumise tõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda”, “sisuliselt hageja ja kostja vahel vaidlusaluseid küsimusi enam ei ole” jt laused ei tee kohtus linna huvide eest seismist just hõlpsamaks.



Eriti kummaline on üks Hermanile saadetud kirjas esinev faktiviga. “Linn on juba 5.06.2006 korraldusega nr 508 algatanud detailplaneeringu võimaldamaks muuta maa sihtotstarvet, lammutada olemasolev ehitis ja ehitada uus kaheksakorruselise hoonemahuga ehitis,” väitis Viisitamm.



Sel kuupäeval vastu võetud korraldus nr 508 puudutab Ranna pst 7 kinnistu detailplaneeringu algatamist.



On suur vahe, kas linnavalitsus algatas Esplanaadi 10 detailplaneeringu pärast muinsuskaitseala põhimääruse kehtestamist ja enne Esplanaadi 10 müümist ise või 2007. aasta 2. jaanuaril pärast Esplanaadi 10 müümist Herderi sooviavalduse alusel.



Viisitamm ei osanud oma viga kuidagi selgitada. Rohti väitel on ainult üks Esplanaadi 10 detailplaneeringu algatamine ja see võeti vastu 2007. aasta 2. jaanuaril.



Linna esindab Viisitamm


Roht tunnistas, et tema poleks selliseid kirju koostanud ja kaalub veel Viisitamme ettepanekut loobuda kulude kokkuhoiu eesmärgil Paul Varuli advokaadibüroo teenustest. Kuni Viisitamm on aga ametis, on linnapeal õigus linna esindada ja kohtule igasuguseid seisukohti saata.



“Ma ei pea õigeks faktidele vastu vaielda. Kui linn on eksinud, peab ta sellest tulenevaid juriidilisi järeldusi tunnistama,” kaitses end Viisitamm.



Volikogu esimees Cardo Remmel tegi kohtule taotluse kohtupidamine niikaua edasi lükata, kui uus linnavalitsus on jõudnud asjaga tutvuda. Kohus lükkas taotluse tagasi, sest volikogu otsuste üle ei vaielda.



Aga kes ikkagi vastutab selle eest, kui kohus käsib linnal Esplanaadi 10 kinnistu tagasi võtta ja Herderile 42,3 miljonit krooni maksta? Miks peaks iga Pärnu elanik andma Robert Hermanile 1000 krooni?



Poliitiliselt vastutab vaidlusaluse tehingu eest tollane linnavalitsus koosseisus linnapea Viisitamm, majanduse abilinnapea Raul Sarandi, planeerimise abilinnapea Mart Alliku, hariduse-kultuuri abilinnapea Margus Tammekivi, rahanduse abilinnapea Remmel ja linnavalitsuse liige Simmo Saar.



Juriidiline vastutus lasub tehingu allkirjastanud Avarsalul ja selle notarina heaks kiitnud Jüriojal. “Ka notar peab teadma regulatsioone, mitte nii, et kui registris kirjas ei ole, kontrollima ei pea,” ütles Roht.



Esplanaadi 10 kinnistu turuväärtuseks on praegu alla 10 miljoni krooni. “See on ruumide rentimise tulu järgi arvestatud hind. Iga ostja saab aru, et viie aasta pärast on vaja majaga midagi teha, kuid nii ruumide remontimisel kui maja ümberehitamisel sõltub kõik muinsuskaitsest,” rääkis nimetuks jääda soovinud kinnisvaraekspert.



Sõltub tõesti. Kui reeglina ei või hoonestuse kõrgus ületada 11 meetrit maapinnast, siis erandi hinnaks on rohkem kui miljon krooni meeter.

Tagasi üles