„Sügisulul” selgitati finalistid

, Pärnu filharmoonia reklaamitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotol 10-12aastaste A-kategooria finalist Hendrik Talviku, juhendajaks Kadri Keskküla.
Fotol 10-12aastaste A-kategooria finalist Hendrik Talviku, juhendajaks Kadri Keskküla. Foto: arhiiv

Nädalavahetusel seitsmendat korda toimunud linna ja maakonna noorte solistide konkursi „Sügisulg” eelvoorudes valiti välja parimad 3-19aastased lauljad, kes astuvad üles lõppkontsertidel 20. novembril kell 18 Pärnu kontserdimajas ja 22. novembril kell 12 Endla teatri Küünis.


Nagu sügiseti ikka, võtsid 206 registreerunu hulgast oma osa haigused.



Võistlustulle astus lõpuks 191 lauljat, keda hindas žürii koosseisus lauljatarid Novella Hanson, Meribel Müürsepp ja Eve Pärnsalu, Kuressaare gümnaasiumi muusikaõpetaja Pilvi Karu, pianist ja jazz-muusik Hain Hõlpus ning kitarrist Kaska (Kristjan Kaasik).



Eakohased esitused


Žüriiliige Hain Hõlpus tõdes, et tase oli üldiselt ühtlaselt keskmine. Vähe oli väga häid, kuid samal ajal ei olnud vaja kellegi puhul piinlikkust tunda.



Kuulajana segab, kui lapsele valitud lugu ei vasta tema vanusele. Väga raske oli kuulata popmuusika hitte, mida jälgides jooksis silme ees originaali esitaja kuju ja interpretatsioon.



12-13aastase puhul jääb paraku vajaka elukogemusest ja hääle sügavusest armastusballaadi kuulaja hinge puudutavalt laulda.



“Tahaks öelda: laps, oota, see aeg on kiir küll tulema. Las 10-12aastane laulab ikka lilledest ja isast-emast, oma lemmikloomast, nukkudest, sõpradega mängimisest jne. Ja loomulikult eesti keeles, siis saab ta ise aru, millist sõnumit edastab.”



Kuigi tele ja interneti vahendusel jõuab kuulajani igasugust muusikat, on sealsed esitajad ikkagi tunduvalt vanemad.



Võõrkeelsete laulude valimisel tuleks need kindlasti enne sõna-sõnalt lahti tõlkida, rääkis Hõlpus. Tema sõnade kohaselt võiks saates kasutada eri instrumente nii palju kui võimalik. Samuti oma ansamblit.



Nii saab rohkem noori osaleda ühises musitseerimises, arendada ansamblitunnetust.



Kui juhendaja näiteks ei oska ise piisavalt hästi (maitsekalt) laulu saata, võiks ta paluda kedagi teist. Ka lasteaialastele võib panna saateks klaverile juurde kitarri, bassi, löökpille.



Kasutada võiks laiemalt Orffi instrumentaariumi: kellamängud, ksülofon, häälestatud torud, kõlapulgad jm.



Kõige tähtsam on esinemisrõõm


Mõnda laulu tuli konkursil kohe mitme esineja esituses kuulata. “Juhendajad, proovige ise lastele – ma mõtlen eelkõige pisemaid – laule kirjutada. Uurige hoolega kirjastustest, muusikaõpetajate liidust uute nootide kohta, „Entel-Tenteli“ plaategi võiks uuesti üle kuulata. Midagi ikka leiab. Ei saa elada mugavalt oma paari lauliku otsas,” arutles žüriiliige.



Hõlpus on juba aastaid olnud „Sügisulu” finaalis saatebändi vedajaks-mängijaks.



Kuidas oli vaadata ja kuulata lauljaid sel konkursil näost näkku?



“Ilusad näod! Oli näha, et enamalt jaolt nad nautisid laval olemist. Paraku küll mitte kõik. Kui laul ei sobi esineja natuuriga, saab kuulaja sellest aru. Tähtis pole ju mitte konkurss, vaid esinemisrõõm,” ütles Hõlpus.



„Sügisulgu” korraldab MTÜ Pärnu Kontserdibüroo koostöös Pärnu filharmooniaga. Rahaliselt toetavad kultuuriministeerium, Eesti kultuurkapital, hasartmängumaksu nõukogu, Pärnu linnavalitsus ja Pärnumaa omavalitsuste liit.



Eriauhinnad on välja pannud teatrid Endla ja Vanemuine, rahvusooper Estonia, Eesti nuku- ja noorsooteater, Viljandi nukuteater, “Jõulujazz”, kauplus Muusik, Estonia SPA, Kalev, Gondvana reisid, Aura, Steffani Pizza, kohvik Piccadilly, Seppälä, Mosaic, Reserved.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles