Vändra noored avardasid tutvust

Silvia Paluoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vändra leiva abipagari õpilane Ragme Lehismaa (paremal) vormib uudistavate pilkude all sepikuid.
Vändra leiva abipagari õpilane Ragme Lehismaa (paremal) vormib uudistavate pilkude all sepikuid. Foto: Henn Soodla

Vändra alevi vapiga sidrunkollane T-särk reisikohvris ja muljed pakitsemas, asusid eile hommikul koduteele prantsuse ja saksa noored, kes tutvusid Eestiga kolmepoolse töökava alusel.

Viimast Vändra-päeva jäävad noortele meenutama tutvumine väikese pagari- ja kondiitriäriga Vändra Leib, elektroonikaseadmete koostamisettevõttega Balti Trafo ja alevivanema vastuvõtt.

Kolme riigi noorte kohtumisele väikeses alevis pani õla alla Euroopa Noored Eesti büroo.

“Algus oli neli aastat tagasi, kui Vändras käis naisseltsi kutsel kaheliikmeline Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa esindus,” selgitas Vändra alevivanem Toomas Sonts. Delegatsiooni liige Kathrin Polz otsis Baltikumist ka laste- ja noorteprojekti tarvis partnerit.

“Meile pakuti võimalust lüüa kaasa kolmanda riigina juba sakslaste ja prantslaste vahelises projektis, nii et praegusel juhul Vändra võrdubki Eesti,” rääkis Sonts.

Tänavusuvine 40 noore kohtumine oli Euroopa Noorte kõnealuse koostöökava raames kolmas.

Väike pagari- ja kondiitriäri, nagu Vändra Leib seda on, ei üllatanud saksa neiusid.

“Meil on selliseid pisikesi pagaritööstusi igas väiksemas kohas, enamasti on need pereettevõtted,” rääkis Julia Zimmermann.

Küll olid nii Julia kui tema kaaslased vaimustuses Viljandi folgifestivalist, kus nad oma sõnutsi õppisid uut kultuuri tundma, ja ka kohati metsikust loodusest, mida nad nägid ekskursioonidel.

“Teemaõhtutel rääkisime õppimisvõimalustest ja infovahetusest, saime proovida võõrkeeleoskust ja korraldasime kultuuriõhtu,” rääkis Kristiina Kuudisiim Vändra gümnaasiumist.

Vändra alevivalitsuse noorsootöötaja Pille Perner märkis rahvuskultuuride õhtust, et eestlased pakkusid külalistele rahvustoite, kama ja kaerakilet, kuid kaerakile, mis salata, tundus välisnoortele võimatu süüa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles