”Oma“ trükikojast aktsiaselts Trükini

Pärnu Päevalehe trükikoja ehitamine. Olaf Esna erakogu Foto: parnupostimees.ee

Aktsiaseltsi Trükk hoone lammutamine on täies hoos. Linnapildist kaob taas üks maja, mida on seostatud kultuuriga. Selles hoonekompleksis asunud trükikoda on kandnud mitut nime, aga ehitati see Pärnu Päevalehe trükikojaks.

Tegelikult tuleb ajas minna veelgi kaugemale tagasi. Esimese jälje ”Oma“ trükikojast leidsin 1926. aasta ”Pärnu supeluse almanakist“, kus on kirjas, et Hommiku 2 ehk Port Arturis asub sellenimeline trüki- ja köitekoda.

Samas majas asus Pärnu Postimehe toimetus, mille eesotsa oli Hugo Kuusner, Eesti Vabariigi väljakuulutaja Endla rõdult. Kuusnerile kuulus ka ”Oma“ trükikoda.

1926.-1927. aasta riikliku aadressraamatu andmeil oli sellel trükikojal VII ehk eelviimane tööstusliku patendi järk, samal ajal kui muud Pärnu trükikojad - A. Jürvetsoni ”Kultuur“ (Hospidali 14) omas viiendat, A. Janseni (Kuninga 32) ja A. Laane (Rüütli 47) omasid kuuendat järku. Õigupoolest olid nad kõik vähema kui 20 töötajaga väikesed värkstoad.

Pärnu Kirjastuse Ühisus

Trükikodade konkurentsis ellujäämiseks kutsuti kokku, tagantjärele on raske tuvastada, kelle initsiatiivil, 1930. aastal nõupidamine, millel osalesid Hugo Kuusner, Jaak Jakobson, Jüri Välbe, H. Roost ja H. Könning. Nimetatud härrasmehed moodustasid, kuigi kirja pandi, et valisid, Pärnu Kirjastuse Ühisuse juhatuse.

Samal koosolekul otsustati üle võtta Pärnu Postimehe nimeliselt kirjastusühisuselt raamatu- ja kirjutusmaterjalide kauplus, samuti ”Oma“ trükikoda ühes aktiva ja passivaga. Ilmselt oli see Hugo Kuusneri mitterahaline sissemakse asutatavasse aktsiaseltsi, teised pidid kindlasti kukrut kergendama.

Esimene tegevusaasta polnud uuel ettevõttel kuigi õnnelik, sest ülevõetud passivaga kaasa tulnud kohustusi tuli tasuda ehk lihtsamalt öeldes vanu võlgu maksta.

Järgmisel aastal, kui õnnestus raha hankida, võeti üle Pärnu Päevaleht.

Põhikirja kohaselt valiti uus juhatus ja sinna kuulusid Pärnu Majanduse Ühisuse juht Jaak Jakobson, proviisor Hans Adamson ja pangadirektor Jüri Välbe.

”Oma“ trükikojale muretseti uusi trükitähti ja 1936. aastal osteti kaks kiirpressi. Trükikoja ruumid Port Arturis jäid kitsaks, teisele trükipressile polnud seal ruumi.

Paremat paika Pärnus trükikojale ei leitud ja seepärast osteti ära dr P. Oberschneideri maja Hommiku ja Malmö nurgal, mille juurde kuulus ka suur vaba krunt. Seejärel algas uue trükikoja ehitus.

Kaasaegse trükikoja projekteeris Pärnu maavalitsuse arhitekt R. Siimann ja ehitamist juhtis insener Kinnunen.

Keldrikorrusele paigutati keskküte, paberilaod, tööliste riietusruumid ja muud panipaigad. Esimene korrus kuulus täielikult trükimasinatele ja ajalehtede ekspeditsioonile. Teisel korrusel asusid kontor, ladumisruum, köitekoda, toimetus.

Maja oli esimene spetsiaalselt trükikojaks ehitatud hoone Pärnus ja sisustati AS A. M. Lutheri vabrikus valmistatud tammepuust mööbliga, kasutati ka tollal moodsat terasmööblit.

Uus trükikoda avati pidulikult vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1938.

Kohal olid kõik siinsed suurused ja loomulikult ka sotsiaalministriks tõusnud endine linnapea Oskar Kask. Nüüd muudeti trükikoja nime, ”Oma“ asemele võeti nimeks Pärnu Päevalehe trükikoda.

Võimuvahetuse järel sai trükikoda nimeks Pärnutrükk. Aja jooksul Oberschneideri maja lammutati, selle kohale ehitas Pärnu REV hoopis uue hoone, trükikojale lisati kolmas korrus. Loomulikult laienes trükikoda ka kõrvalolevasse majja Ringi 1.

Taastatud vabariigi ajal võeti nimeks AS Trükk, mis mullu likvideeriti, ja nüüd on jõudnud kätte hoone kord linnapildist kaduda.

Kirjatarvete poest kingaäriks

Ühe soojaga teeks tiiru peale ka Pärnu Kirjastuse Ühisuse raamatukauplusele. Kauplus ja Pärnu Päevalehe toimetus asusid Kalevi (Rüütli) 39 H. Adamsoni majas, mis oli vana ja kitsaks jäänud. Vana maja lammutati.

Hoone renoveerimise ja juurdeehituse projekti koostas ETK arhitekt H. Arman (1910-1965). Hiljem kamandas sama mees ENSV arhitektuurivalitsust, aga sellel ajal, kui ta Pärnusse hooneid kavandas, meeldis talle funktsionalism. Tema kavandite järgi valmistas kauplusse ja toimetusse mööbli ning sisseseade ETK mööblitehas. Muide, ka nn hall apteek sai samal ajal uued ruumid.

Tööd Rüütli tänaval käisid paralleelselt uue trükikoja ehitamisega. Uutesse ruumidesse kolimisega saadi ühele poole veidi pärast trükikoja avamist 28. märtsiks 1938. aastal.

Kaupluses müüdi raamatuid, kirjutusmaterjale, büroo- ja kontoritarbeid, laste mänguasju, spordivahendeid, nahkehistöid, reisitarbeid, tapeete jms. Laoruumid asusid keldris.

Sõja järel pidas neis ruumides kaua vastu Kaja-nimeline kauplus, kus müüdi heliplaate, kooli- ja kirjatarbeid ning muusikariistu. Praegu on seal kingapood ja keegi ei aima, et seintel peaksid alles olema ülevärvitud lastepärased pildid.