Niisiis on päike pööranud tagasi valge aja suunas, talvepuhkusega asjad ühel pool ja Eesti Vabariigi esindatus Islandi Vabariigis suurenenud ühe pea võrra.
Kuidas saavad targaks Islandi lapsed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eks nõua moodsad ajad moodsat lähenemist hariduse puhulgi ja kui elu juba on mänginud kätte šansi tutvuda muude riikide koolidega, tuleb see kindlasti ära kasutada.
Nii on Pärnu Vanalinna põhikooli 2.b õpilasest Marie Põdrast saanud üheks õppeveerandiks Thorshöfni põhikooli 3. klassi õpilane ja isal tekkinud omakorda võimalus saada muusikakoolist minutise jalutuskäigu kaugusel toimuvast palju üksikasjalikum ülevaade, kui senine töö on seda võimaldanud.
Integratsioon käib täie rauaga
Eks ole siinkirjutajalt juba jõutud küsidagi, kas mõistusega on ikka kõik korras. Mõelda vaid, vedada kaheksa-aastane laps võõrale maale, mille keelt isa isegi veel korralikult ei oska!
Peale selle millegipärast väga levinud eelarvamus, et Põhjamaades pakutav haridus on üks suur pullitegemine, mistõttu pärastpoole võib Eesti koolis hätta sattuda.
Tegelikult õpitakse igal pool samamoodi. Võrreldes samas vanuses laste tunniplaane Eestis ja Islandil, tundub eestlaste koolitarkus olevat orienteeritud eeskätt teoreetilisele ja islandlaste koolitarkus praktilisele tegevusele.
Nii on Islandi koolides juba algklassidest alates oluliselt rohkem käelist tegevust arendavaid tunde, nagu näiteks kunst, käsitöö, kodumajandus ja arvutiõpetus.
Suur roll on koostegutsemiselgi. Seda nii selles mõttes, et õppeainele nimega samfélagsfrædi (otsetõlkes "sotsiaalteadused"), mis algklassides algab üsna sarnaselt Eesti koolide inimeseõpetusega ning edaspidi jätkub ajaloo ja ühiskonnaõpetusena, lisandub viiendas klassis õppeaine "eluks vajalikud oskused", kui selles mõttes, et palliplatsile veetakse kaasa needki, kes piltlikult öeldes või otsesõnu puujalaga.
Et Islandi oludes polegi põhikoolis muud varianti kui õppida elukohajärgses koolis (mõnikord tähendab seegi seda, et lapsed veetakse bussiga kohale 50 kilomeetri raadiusest), ei saagi luua keskmisest mõlemas suunas hälbivatele lastele erikoole.
Seega omandab iga laps tarkusi isiklikus tempos ja erinevuste-erilisuste silumiseks on klassis paar abiõpetajat.
Nii on Marie näiteks matemaatikas klassikaaslastest ees (ja õpib seetõttu Eesti ainekava järgi), kuid islandi keele tundides tegeldakse temaga muidugi personaalselt. Nagu enne tema tulekut on tegeldud nii mõnegi poolakast võõrtöölise lapsega.
Lapsed loomulikult rahvusest ega keeleoskusest küsimust ei tee. Kui vaja, saavad asjad selgeks kätega rääkides.
Terviseteadlik kool
Maailma kõige puhtama loodusega riigis osatakse hinnata tervislikke eluviise. Üks võtmeid hea tervise juurde on aktiivne kehaline tegevus.
Nii on Islandil kolme "kuivamaaspordi" tunni kõrval läbi kõikide kooliaastate tunniplaanis üks ujumistund nädalas. Peale selle käivad päris paljud õpilased pallimängutrennides või aeroobikas.
Sellega terviseteadlik kasvatus kaugeltki ei piirdu.
Kindlasti väärib märkimist, et suureks vahetunniks (20 minutit) aetakse kõik lapsed üsnagi imperatiivsete meetodite abil õue ja keeratakse isegi koolimaja välisuks seestpoolt lukku. Ja et pooletunnise lõunapausi lõpuosas tekib spordisaali pääsemiseks järjekord.
Väga toekat koolilõunat (võimalusega endale juurde tõsta) pakutakse kell 12, kuid umbes 9.30 paiku toimub piimaring, mille kõrvale lapsed söövad mõne kodunt kaasapandud võileiva või puuvilja.
Tingimusteta on kõvasti ära keelatud võtta kooli kaasa šokolaadi või muid hambaid rikkuvaid maiustusi. Koolisöökla menüüst leiab küll iga päev puuvilju, ent magustoite üldiselt mitte.
Eriti kurjaks lähevad asjad, kui mõni laps tabatakse energiajoogi joomiselt. Järgneb vältimatu direktori vastuvõtt ja loomulikult rändab keelatud kraam prügikasti.
Muuseas, tegemist on "ühiskondliku kokkuleppega": energiajoogi ega 2,25protsendise õlle ostu-müügi piirvanust ei reguleeri ükski riiklik seadus, kuid kohalikud lapsevanemad on otsustanud selliseid jooke oma põhikoolieas lastele mitte lubada ja nii ongi poes ja bensiinijaamas väljapandud siltidele kirjutatud.
Teadmiste kontroll
Nii palju kui vaja, kuid siiski nii vähe kui võimalik on Islandi koolides (erinevalt Eesti koolidest) üldiselt kombeks teha teadmiste kontroll korra poolaasta jooksul.
Üks põhjusi, miks nende ridade autorile anti jõulude ajal puhkust terve kuu, oligi selles, et vahetult pärast koolivaheaega, 5. jaanuaril algasid ja 18. jaanuaril lõppesid poolaastaeksamid. Sellel perioodil polnuks mingit mõtet hoida muusikakooli lahti, niikuinii keskenduvad kõik õpilased oma eksamitele ja pillitundidesse ei jõua.
Kas selline lähenemine on Eesti "kolme hinde" printsiibiga võrreldes parem või halvem? Kaldun arvama, et parem. Vähemalt selle poolest, et annab aeglasema taipamisega lastele lisaaega asjade toimimise põhimõtted korralikult selgeks saada.
Eesti oludes pole vähe selliseid lapsi, kes muidu on täitsa targad, aga aeglase loomuga: ei jõua õieti juurdlema hakatagi, kui juba järjekordne kontrolltöö kaela peal ja kõverik klassipäevikus paistmas ...
Ja mis juhtub Islandi koolilapsega, kui see üksainus kokkuvõttev arvestustöö ebaõnnestub?
Mitte midagi kohutavat. Elu läheb edasi ja peab lootma, et järgmine kord läheb paremini. Ja kui ei hakkagi mitte kunagi minema, siis ... sellepärast ei olda veel jobu ega luuser, et pealinna Reykjaviki või Akureyri gümnaasiumisse ei pääseta.
Ilmas on ju igavesti palju toredaid ameteid, mida ausalt pidades peab sinust lugu ühiskondki. Sellisena, nagu parasjagu oled.