Vastutustundlik ettevõtlus – kasumlik ärifilosoofia või hoopis midagi muud?

Kodutekstiili ettevõtte Wendre tootmishoone Pärnus.

FOTO: Erakogu

Jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse teema kogub Eestis üha enam hoogu – rohkem ettevõtjaid analüüsib oma tegevust sotsiaalse- ja keskkonnamõju nurga alt. Kas vastutustundlik ettevõtlus on äriliselt kasulik või mitte? Selle vastuseni jõudmiseks vestles Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Marko Siller kolme Pärnu ettevõtte esindajatega: Saale Kivikangur (Koidulapark Hotelli tegevjuht), Vahur Roosaar (Wendre juhatuse esimees - tegevdirektor) ja Helen Saarts (NOTE Pärnu kvaliteediinsener).

Alustuseks: milline tähendus vastutustundlikul äritegevusel teie ettevõtete jaoks üldse on?

Saale Kivikangur (SK): Vastutustundlik ettevõtlus on meie jaoks eetiline, töötajaid hoidev, keskkonnasäästlik, kogukonda aitav ning partnereid arendav äritegevus. Kindlasti on olulisel kohal tegevuse läbipaistvus.

Helen Saarts (HS): Jah, lühidalt öeldes tähendab see ka meie jaoks seda, et oleme ettevõte, kelle tegevus on avatud ja läbipaistev, see põhineb eetilistel väärtustel ja austusel töötajate, kogukonna ja keskkonna vastu.

Vahur Roosaar (VR): Vastutustundlik äritegevus tähendab kõigi olulisemate otsuste juures erinevate mõjurite läbikaalumist. Näiteks kas ja kuidas võib mõni otsus mõjutada meid ümbritsevat (elu)keskkonda ja inimesi.

Mõnikord peetakse vastutustundliku ettevõtluse sõnapaari imeasjaks – kauge ja võõras. Teinekord arvatakse see olevat pelgalt ettevõtte poolne heategevus. Kohtame selliseid seisukohti ikka üpris tihti. Kuidas kommenteerite?

HS: Ei ole see üldse mingi imeasi. Tegelikkuses on see ju täiesti tavapärane ja igapäevane käitumismall. Mõnikord eeldab see tõesti paari sammu võrra ette mõtlemist, kuid kaugeltki mitte ei nõua vastutustundlik tegutsemine ränka vaeva ja ülemäära suurt ajamahtu.

VR: Samamoodi ei ole see ka ainult heategevus.  Meie Wendres oleme vastutustundliku ettevõtluse erinevate alateemadega tegelenud alates ettevõtte loomisest saadik. Näiteks keskkonnajuhtimise sertifikaati ISO14001 omame juba 2005. aastast.

Kui jutt juba sertifikaatide peale läks: need on küll olulised, eriti teatud valdkondades, aga ei ole kindlasti eelduseks vastutustundlikule tegutsemisele. Millised konkreetsed näited teie ettevõtete vastutust ühiskonnas kõige paremini iseloomustavad?

HS: NOTE puhul peame vast üheks paremaks näiteks meie jätkuvat koostööd Pärnumaa Kutsehariduskeskusega – aitame neid järjepidevalt õppematerjalidega, jagame oma teadmisi ja mõtteid, meie töötajad koolitavad ja õpetavad, oleme ka tunnustatud praktikaettevõte.

VR: Wendre kõige suurema mõjuga projekt on eelmisel aastal algatatud „Sündivate laste projekt“, mille raames kingime teki ja padja komplekti kõigile Eestis sündivatele lastele.

SK: Meie vastutustundlikkust iseloomustab kindlasti kõige paremini meie keskkonnasõbralikkus. Oleme rahvusvahelise ökomärgise Rohelise Võtme kriteeriumitele vastav hotell juba 10 aastat. See on meie kvaliteedijuhtimise süsteemi aluseks. Vastutus loodusest võetu ja sinna tagasi saadetu eest on meie jaoks oluline.

Muide, kas ilma vastutustundlikkusele mõtlemata ka saab äri ajada?

HS: Äri saab ajada, kuid mitte edukalt, peamine on ikkagi sisu. Kui me eetilistele väärtustele ei pane üldse rõhku, siis selline ettevõte ei ole jätkusuutlik.

Mis arvate, kas oma vastutustundlikule tegevusele peab külge panema sildi, et see on nüüd „vastutustundlik ettevõtlus“?

VR: Oluline on tegelik sisu. Ettevõtte tegelikku jätkusuutlikkust loosungitega lehvitamine ei mõjuta.

Aga kas teadlik ja laia vaatega lähenemine vastutustundlikule ettevõtlusele ja kolmikmõõtmel (sotsiaalne-, looduslik- ja majanduskeskkond) põhinevale juhtimisele on siiski kasulik?

VR: Toon näite. Tänu vastutustundlikule tegutsemisel oleme me saanud Wendre klientideks maailma juhtivad kaubandusketid, kuna see on nendepoolse koostöö alustamise eelduseks.

Järelikult on teadlik ja planeeritud lähenemine ikka kasulik ka, loen sedasi välja. Selleks peab aga oma hetkeseisu hästi teadma. Me ise viime igal sügisel läbi Eesti jätkusuutliku ettevõtluse indeksi, kutsume ettevõtteid ennast analüüsima. Olete varem seal osalenud. Miks te seda teinud olete?

VR: Osalesime esimest korda 2012. aastal. Andis uskumatult palju - kui seni olime vaikselt teinud, siis kui kõik tehtu sai kirja pandud, oli päris üllatav tulemus. Heas mõttes.

HS: Indeksis osalemise läbi oleme saanud enda tulemusi võrrelda teiste ettevõtetega, leidnud ideid teistelt, mida veel paremini teha võiks.

SK: Tahame indeksist saada praktilisi näpunäiteid ja õppida teiste ettevõtete kogemusest. Eks tahame ka teistele väikestele ettevõtetele eeskujuks olla. Eelmisel aastal tundsid kõik meie töötajad suurt rõõmu selle üle, et saavutasime indeksi kvaliteedimärgise väärilise tulemuse ning edestasime mitmeid tuntud firmasid!

Kogu see maalitud pilt vastutustundlikust ettevõtlusest on ju kena. Lõpuks huvitab ettevõtjat ja juhti aga küsimus, mis sellest kõigest kasu on. Kas on sel mõju finantstulemustele ka?

VR: Mõju tulemustele tuleb läbi meid valinud klientide. Tänu sellele on meil eelis nende ettevõtete ees, kes sellele tähelepanu ei pööra. Lisaks konkreetsed igapäevased tegevused: näiteks jäätmete sorteerimine ja energiakulutused – need on ju meie jaoks ka reaalselt kulu kokkuhoiu võimalused.

HS: Äriliselt kasulik mõju on otsene - väljaõppinud personal tagab parema kvaliteedi, efektiivsus kasvab, läbimõeldum tegevus võimaldab kulude kokkuhoidu. Ehk siis vastus küsimusele, kas on kasumlik või mitte – absoluutselt on kasumlik.

Loe ka neid

Tagasi üles