Pärnu jõgi nägi esimest Türi–Tori kiirlaskumist

Aeg on asuda koduteele. Foto: Henn Soodla

Laupäeva hommikul Türil Pärnu jõel 78kilomeetrist ühepäevast veematka alustanutest lõpetas Toris 84 paati, kiireimad jõudsid kohale seitsme tunniga.

Oli osavõtjaid, kes sõitsid matkast kaasa vaid osa veeteest ega registreerinudki ennast stardis. Neid ei leia ühestki nimekirjast, ka katkestanute seast, keda oli 18.  

Kui korraldajad lootsid, et kiiremad jõuavad Türilt Torisse viie-kuue tunniga, siis ega nad palju eksinudki, sest kiireim paat, Urmas Varmi ja Ivar Ehini kahemehesüst, tuli matkaga toime seitsme tunniga.

Neist jäi vaevalt veerand tunniga maha Rene Valner ühesüstal, keda nägime Kurgja tammist kõhklematult, ja mis peaasi, ümber minemata alla sõitvat, samal ajal kui enamik matkajaist seal paadi maale sikutas ja selle maitsi ümber tammi vedas.

Süstadest aeglasemate matkakanuude kaitseks olgu öeldud, et kiireim kanuu läbis matka kaheksa ja poole tunniga. Kanuusid kasutatigi sel matkal kõige rohkem.

Kiireim naine oli seekord Heleri Uus segapaarissüstal koos Karli Luigega, nemad tulid üldarvestuses kolmandale kohale, läbides distantsi 7 tunni ja 40 minutiga.

Viimastel kulus Türilt Torisse tulekuks enam kui 15 tundi, aga nemad matkasid kummipaatidega, millest aeglasem on veel ehk ainult saunauks või pesupali ja seegi väide vajab tõestamist.

Seevastu on kummipaat kindlasti kõige ohutum ja mugavam veematkavahend kärestikulisel kevadisel suurveeaegsel Pärnu jõel, kusjuures suuremad õhku täis pumbatud veesõidukid tõid allavoolu korraga kuus kuni kaheksa inimest. Toonuks koera ka, kui keegi taibanuks neljajalgse sõbra kaasa võtta.

Omaette seltskonna pikal matkal moodustasid paatide saatemeeskonnad, matkajulgestajad ja kallastel kiibitsejad. Kui vee peal oli rohkem mehi, oli kaldal kindlasti ülekaalus õrnem sugupool. Ja koeri silkas samuti ringi.