Täna arutletakse Pärnus keskkonnaministeeriumi ja kalurite kohtumisel Pärnu lahe koha tuleviku üle. Kohasaagid võiksid olla märksa suuremad ja tarvis on kaaluda lisameetmeid koha arvukuse tõstmiseks.
Pärnus peetakse plaani koha arvukuse tõstmise suhtes
Kalasaakide ametliku statistika ja uuringute järgi pole Pärnu lahe kohavaru saavutanud 1990. aastate saakide langusele eelnenud taset. Hoolimata sellest, et pea igal aastal on koha sigimine lahes õnnestunud ning katsepüükides ja seires on noorjärke suhteliselt arvukalt, teatas keskkonnaministeerium.
Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi vanemteadur Redik Eschbaum ütleb, et Pärnu lahe kohavaru ekspluateeritakse üliintensiivselt. „Seda näitab asjaolu, et isegi suhteliselt tugevate põlvkondade isendid püsivad töönduspüügi saagis arvukana vaid aasta. Saakide baseerumine ühel põlvkonnal on suur ohu märk. Varu kasutamine on ebaratsionaalne peamiselt alamõõduliste kohade massilise püügi tõttu nii kutseliste kui hobikalastajate poolt,“ sõnas Eschbaum.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Ulvi Päädam selgitas, et Pärnu lahe kohavaru on pikka aega tähelepanu all olnud. „Muret teeb, et vaatamata kohavaru elushoidmisele kunstkoelmutena ei ole varu Pärnus lahes taastunud. Eesti muudes piirkondades, näiteks Peipsil, on koha kaitseks sisse seatud kudeaegsed püügikeelud, samuti on kala alammõõt muudes veekogudes kõrgem,“ ütles Päädam.
„Vajadusele Pärnu laheski kohavaru taastavad abinõud tarvitusele võtta on juba mitmel aastal tähelepanu juhitud. Olukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et Pärnus käib koha kudeajal tihe ahvenapüük, mistõttu on väga raske seada kohale piiranguid selliselt, et samal ajal ahvenapüüki, sealhulgas kalurite sissetulekut, ei piiraks,“ tõdes Päädam ja lisas, et tänase kohtumise eesmärk on koos kaluritega olukorrale otsa vaadata ja arutada lahendusvariante, et koha oleks Pärnu lahes rohkem.
Koosolekul antakse kaluritele ülevaade Pärnu lahe kohasaakidest püügivahendite kaupa. Samuti räägivad Eesti mereinstituudi teadlased, millised võiksid olla lisakaitsemeetmed ja kui suur on lahe koha potentsiaal, mida neid meetmeid rakendades saavutataks. Kalavaru kaitseks saab näiteks alammõõtu tõsta, määrata liigi või püügivahendi keeluajad või -alad ning suurendada püügivahendite selektiivsust (näiteks lubatud silmasuuruse muutmine).
Kohtumise tulemustele vastavalt loodab keskkonnaministeerium juba sel kevadel õigusaktidesse vajalikud muudatused teha, et Pärnu lahe koha arvukus kiiresti tõusma hakkaks.