Kui Treimani rahvas nakatus aktiivse spordipisikuga

(All)Treimani (k/k ”Kalur“) jalgpallikoondis 1956. aastal Pärnus.

FOTO: Ants Lingi erakogu

Kuigi vahel siuname nõukogude aega, oli sel ajal oma plusspool. Alles oli suur sõda läbi saanud, kuid riik soosis rahvast spordiga tegelema. Kui kolhoosil oli raha ja tahtmist spordivarustust osta, anti sellele roheline tuli.

Nagu pildilt näha, toimusid 1956. aastal Pärnus suured spordipidustused, millest võttis osa väga palju kolhoose ja asutusi. Kalurikolhoosist Kalur olid noored kalurid, kooliõpetajad, kolhoosi kontoritöötajad, Orajõe ostupunkti töötajad, koduperenaised jne. Külas oli võrkpalliplats, kus õhtuti igal vabal hetkel mängiti.

Meie, lapsed, olime piiri ääres pallipüüdjad. Tavaliselt oli mängujärjekorras kümmekond huvilist. Küla serval oli jalgpalliplats, kus suured külapoisid said vahel mängust osa võtta. Jaanipäeval olid alati suured jõukatsumised spordis: paatide võiduajamine, poissmeeste ja naisemeeste jõukatsumine jalgpallis. Vanas Keskla majas oli nii-öelda rahvamaja, kus sai kangi tõsta, maadelda, koroonat mängida ja poksida.

Tagasi üles