/nginx/o/2015/12/30/4840241t1h55b9.jpg)
/nginx/o/2010/10/19/451990t1haf09.jpg)
Esmaspäeval oli Tallinnas Venemaa suursaadiku Juri Merzljakovi vastuvõtul Eesti sõudelegend Jüri Jaanson koos treenerist abikaasa Tatjana Jaansoni, ühe esimestest tippjuhendajaist Mihkel Leppiku, Eesti sõudeliidu peasekretäri Jaan Tultsi ja Pärnu sõudeklubi presidendi Toomas Rapiga.
Põhjuseks oli Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi aukiri, mis kenasse karpi pakituna ja koos vastava rinnamärgiga Jaansonile üle anti. Sellise aukirja määras Medvedev oma ukaasiga Venemaa sõudmise 150. aastapäeva tähistamiseks Jaansoni kõrval veel viiele kuulsale Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova sõudjale, kes omal ajal NSV Liidule kulda ja karda võitsid.
“Mul on hea meel, et tunnustati mu pikaajalisi häid suhteid Vene sõudmisega,” ütles Jaanson. “Maikuus Peterburis Vene sõudmise 150. sünnipäeva pidustustel viibides kuulsin pisut sellest, et president võib teenekaid meelde tuletada, aga et autasu tuligi, on üllatus.”
Nii Jüri kui Tatjana Jaanson tunnistasid, et õhkkond Vene saatkonnas autasu üleandmisel oli südamlik ja mõnus.
Jüri Jaanson sai esimesed noortemedalid NSV Liidu meistrivõistlustel juba 1983. aastal, 1985. aastal pääses ta NSV Liidu juunioride koondisse. Täiskasvanute koondises tegi Jaanson debüüdi 1986. aastal Luzerni regatil, kus teda juhendas Mihkel Leppik ja ta sai kolmanda koha.
Eelmisel nädalal 45aastaseks saanud Jaansoni olümpiadebüüt oli 1988. aastal Soulis, kahe aasta pärast tuli ta Tasmaanias ühepaadil maailmameistriks. 1991. aasta MM toimus Austrias ja siis esindas Jaanson veel NSV Liitu, 1992. aastal Barcelona olümpial võistles ta juba sinimustvalge lipu all.
Oma seitsmendaks olümpiaks valmistuv ja sellega maailma sõudeajaloos veel üht tähist nihutada sooviv Jaanson kavatseb startida selle nädala lõpus Šveitsis kuulsal Armada pikamaasõidul.
“Tohtrid lubavad mul jälle täiega pingutada, teen hooaja lõpus ühe korraliku võistluse kaasa,” rääkis Jaanson. “Olen Armadal palju kordi osalenud, mõne korra ka esikolmikusse mahtunud.”