Ootekodasid retsitakse usinalt

Üheksa aasta jooksul, kui RF Maak on Pärnus ootekodasid hallanud, on linlased neid kogu aeg lõhkunud.

FOTO: Urmas Luik

Ootekodade lõhkumine on Pärnus igikestev probleem, millele lahendust ei paista.

Küll on Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitusel plaanis ootekodade omanikuga kohtuda ja arutada, kuidas lõhkumisi ära hoida.

Tarkusepäeva õhtul kella kaheksa paiku lõhkusid sitked noorsandid Pärnu bussijaamas ootekoja kaks klaasi, misjärel söakad E-Takso sohvrid püüdsid need paharetid kinni ja andsid politseile üle. Nagu Pärnus ootekodasid haldava osaühingu RF Maak juhatuse liige Alo Liidemaa kinnitas, ei olnud 1. septembril aset leidnud lõhkumine erandlik: paviljone väärkoheldakse tihti ja palju.

Muudkui lõhuvad

Kõik 55 Pärnu linnas paiknevat ootekoda kuuluvad reklaamiettevõttele RF Maak. Ettevõtte juhi Alo Liidemaa sõnade kohaselt lõhuvad hoolimatud, avalikust varast mitte lugu pidavad linlased aastas ligemale 250 karastatud suuremõõdulist turvaklaasi. Peale selle näidatakse rammu teadetetahvlite klaaside peal. Just seetõttu kaovad mõnegi ootekoja tahvlilt bussiajad.

“Teisiti kui klaasi lõhkudes pole võimalik bussiaegu kätte saada,” kinnitas ootekodade omanik-ettevõtte müügijuht Mare Liidemaa.

Enamikul juhtudel on lõhkujateks nooremapoolsed inimesed, kellest mõne otstarbetule rahmimisele satutakse aeg-ajalt peale. “Klaase lõhkunud noorukid tabatakse vahel tänu pealtnägijatele, kuid sellest pole kasu,” sõnas Alo Liidemaa. “Politseilt tuleb üldjuhul teade, et peaksime need inimesed kohtusse andma.”

Niisiis jäävad Alo Liidemaa ütlust mööda lõhkumised pahatihti lahenduseta ja paharetid karistuseta. “Kohus on seotud kuludega ja politseil puudub võimalus noorukeid karistada,” selgitas ta.

Mare Liidemaa teatel kaasnevad ootekodade hooldamisega suured kulud, mis mõjutavad tuntavalt ettevõtte edu. Ta lisas, et üheksa aasta jooksul, kui RF Maak on Pärnus ootekodasid hallanud, pole lõhkumiste sagedus tõusnud ega langenud. Küll on Mare Liidemaa täheldanud, et enim kahju tekitatakse ettevõttele iga kooliaasta alguses.

Osaühingu RF Maak müügijuht tõi välja, et ettevõte on oma tegevusaja jooksul ühe ootekoja bussipeatusest suisa ära toonud. “Seda ei olnud mõtet sinna jätta, seda lõhuti iga päev,” põhjendas ta.

Lai probleem

Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Üllar Küti sõnade kohaselt kavatseb politsei ootekodade lõhkumise vältimist Pärnus tõhustada. “Plaanime ootekodasid haldava ettevõtte esindajatega esimesel võimalusel kohtuda ja arutada, kuidas koostööd lõhkumiste ennetamisel tugevdada,” selgitas ta.

Kütt on seda meelt, et ootekodade lõhkumine on lai probleem. Muu hulgas annab see mõista, missugused on mõnegi linlase väärtushinnangud.

“Ootekodade lõhkumine näitab selgelt, kuidas tajutakse avalikus kasutuses oleva vara väärtust ja eesmärki,” täpsustas Kütt.

Samal ajal pidas ennetus- ja menetlustalituse juht pahategijate karistamist selle probleemi puhul teisejärguliseks: karistustega hirmutades inimeste väärtushinnanguid pikaajaliselt ei muuda. “Meie eesmärk peaks olema saavutada olukord, et ka pimedas ja pealtnägijate puudumisel ei tekiks kellelgi mõtet avalikku vara lõhkuda,” sõnas ta.

Seevastu Mare Liidemaa arvab, et lõhkujatel on tekkinud karistamatuse tunne, mistõttu vandaalitsemised on visad vaibuma.

Küti jutu järgi tuleb ennekõike küsida, miks ootekodasid üldse lõhutakse. “Meie lähiümbruses on riike, kus ootekodade klaasid püsivad terved äärelinnaski,” tõi ta võrdluse. “Meil aga mitte, sest meie ühiskonnas on väärtushinnangutega midagi teisiti.”

Kütt lisas, et üks retsept selle probleemi lahendamiseks on koostöö. Näiteks võiks kõik avaliku vara lõhkumise pealtnägijad viivitamatult politseisse helistada. “Ükskõikselt lõhkumist pealt vaadates süvendame veendumust, et meile ei lähe korda, kui keegi, kes on millegipärast arvanud, et need klaasid tuleb lõhkuda, jätab meid tahtlikult külma tuule ja vihma kätte,” selgitas ta.

Koos on lihtsam

Enamasti käsitletakse ootekodade lõhkumisi karistusseadustiku paragrahvi 218 järgi. See käsitleb varavastast süütegu väheväärtusliku asja vastu.

Küti sõnutsi on Eesti seadusandluses võrdsustatud avalik ja erakasutuses olev vara, mistõttu ei näe seadus ette, et ootekoja klaasi lõhkumine on raskem süütegu kui kellegi aknaklaasi lõhkumine. “Muidugi on iga sündmuse juures oluline, kas lõhkumisega kaasneb muid rikkumisi ja milline on kahju suurus,” täpsustas Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht. “Sellest oleneb, millise paragrahvi alusel menetlust alustatakse.”

Kütt tõi lõhkumise toimepanijate tuvastamise puhul taas esile omaniku, politsei ja elanikkonna koostöö. “Informatsioon lõhkumisest peaks jõudma politseisse võimalikult kiiresti,” rõhutas ta.

Niisiis on politseil märksa lihtsam rikkumistele reageerida ja süüdlasi välja selgitada, kui omanik ja avalikkus on tähelepanelikud ja teevad politseiga aktiivset koostööd.

Kui kõik osapooled annavad oma tegevusega märku, et avaliku vara lõhkumine pole vastuvõetav, võivad Küti arvates inimeste väärtushinnangudki muutuda.

“Kui laseme asjadel isevoolu minna, soosime sellega ükskõiksust ja süvendame rikkujate veendumust, et pole vahet, kuidas avalikus ruumis käituda ja avaliku varaga ümber käia,” lausus ennetus- ja menetlustalituse juht.

Tagasi üles