Kurgjal Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis eile toimunud esinduslikul konverentsil “Naised ja naisharidus 19. sajandil” täiendas ettekandeid näitus talu rajaja naise ja tütarde käsitöödest.
Kurgja talumuuseum näitas Jakobsoni naispere käsitööd
20. november 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuseumi peavarahoidja Inna Raud tõdes kesk üle-eelmisel sajandil kootud linaseid kangarulle, tikitud ja monogrammiga käterätikuid, heegelpitse, ristpistevaipu ja pärltikandeid, et teda teeb kurvaks see, et muuseumi fondi arvele võetud esemete juures puudub märge, kes need tegi. Kas Jakobsoni naine Julie või tütred Linda, Elsa, Ida?
“Jakobsoni õde Natalie Auguste avas 1880. aastal Tallinnas tütarlaste esimese käsitöökooli ja oli esimese eestikeelse käsitööõpiku autor,” rääkis Raud, kelle sõnutsi seegi on märk naisharitlaste osast 19. sajandi teisel poolel, mil ilu muutus tähtsamaks ja elukeskkond nõudis sisustamist. “Mulle endale meeldivad kõige rohkem pärltikandis esemed, mis näitavad, et talus oldi heal järjel, tänapäeval ei müüdagi enam nii peeneid pärleid.”
Carl Robert Jakobsoni venna Friedrich Corneliuse järeltulijate peres sündinud ja Ühendriikides elav Maret Melder oli kaasa toonud kordumatus kauniduses ülipeene tikandiga valge batistpluusi, mida peres mitmendat põlve hoitakse ning mida konverentsil osalenud imetleda said.
“Tänu Jakobsoni kaasale ja tütardele on Kurgja talu säilinud, aga mitte ainult tema, vaid teistegi suurmeeste puhul jäävad neid toetanud naised varju,” möönis talumuuseumi direktor Monika Jõemaa. “Inimesed räägivad Juliest ja tema tütardest, et nad olid saksikud, uhked, aga nende omavahelist kirjavahetust lugedes järeldub, et nad olid tavalised, lihtsad, südamlikud inimesed. Ja pere väärtustas väga haridust: vanem tütar Linda sai omaaegse kõrgeima hariduse, mis oli võimalik, lõpetas Pärnus tütarlaste gümnaasiumi.”
Jakobsoni abikaasa Julie 160. sünniaastapäevale pühendatud kõnekoosolekut avades mainis talumuuseumi teadusnõukogu esimees, Tartu ülikooli õppejõud filosoofiadoktor Karin Hiiemaa, et naised ja haridus on läbi ajaloo olnud selline teema, millesse on mitmeti suhtutud. Tulenevalt ühiskonna mentaliteedimüürist on naiste ette tõkkeid seatud, kuigi nende haritus aitab lahendada paljusid ühiskondlikke probleeme.
Kurgja talumuuseum on võtnud suuna teaduspõhiste nõupidamiste korraldamisele. Möödaniku suurmeeste naistele ja naisharidusele pühendatud konverents oli esimene pääsuke, mis selles suunas lendu lasti. Ettekanded käsitlesid esimese eestikeelse naisteajakirja asutajat Lilli Suburgit, ajalehe Pärnu Postimees asutaja Johann Voldemar Jannseni tütart ja olulist abilist Lydia Koidulat ning veel mitut kultuurilukku sügava jälje jätnut, olgu siis ise või oma tunnustatud isa või abikaasa varju jäänuna.