Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
parnu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eeri Tammik: Rongiga Pärnust Tallinna 1,5 tunniga on reaalne

Eeri Tammik. FOTO: PP

Vähestel inimestel on viimastel aastatel olnud asja Pärnu Raeküla raudteejaama perroonile. Miks on see nii?

Rongiliiklus Pärnu ja Tallina vahel toimub ja sõitjate arv on püsinud stabiilsena. Edelaraudtee andmetel sõitis 2009/2010 talveperioodil Pärnust Tallinna kuus keskmiselt 547 inimest, suvel 1139. Tallinnast Pärnu sõitjate hulk on pea niisama suur, vastavalt 480 ja 1067.

Suvel on veidi tihedam liiklus Rapla ja Pärnu vahelgi: 360 inimest kuus, väiksematest peatustest Lellest 137, Kohilast 118 ja Liivalt 96. Ei ole just suured arvud. Üks põhjusi on rongi aeglane liikumine, võrreldes bussiga. 2.30–2.40 tundi kulgev sõit Pärnu–Tallinna vahel peletab eemale võimalikke huvilisi.

Kas rongiliiklus hääbub ja läheme sama teed mis Haapsalu, kust rongiliiklus likvideeriti juba aastaid tagasi? Pärnumaa omavalitsuste liit (POL) on seisukohal, et midagi tuleb ette võtta. On võtnudki. Koos maavalitsusega on teemat käsitletud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Lahendusviise on arutatud Edelaraudtee esindajatega.

Kohalikku initsiatiivi näidates on POL sõlminud lepingu raudteeliikluse optimeerimise töö tegemise kohta Tallinna tehnikaülikooli teedeinstituudiga.

Töö valmib Norra EMP projekti „Pärnu linna ja lähiümbruse võrgustikke siduva teemaplaneeringu koostamine“ raames. Peale lähteandmete kogumise määratakse perspektiivse transpordivõrgu peatuste asukohad ja täpsustatakse trassi valik, tehakse arvutused, efektiivsuse ja tasuvuse hinnangud. Töö saab valmis jaanuaris 2011.

Viimasel maakogul heaks kiidetud arengustrateegia “Pärnumaa 2030+” ei ole soovunelm, vaid sellel arengumudelil on üks kindel siht: tõsta Pärnumaa konkurentsivõimet.

Prioriteetse pikaajalise arendustegevusena läbimurdesuundade puhul on välja toodud põhja-lõunasuunaline raudteeühendus olulise reisi- ja kaubaveo transpordiliigina.

Eelnimetatud raudteeliikluse optimeerimise töö on üks samm edasi, loomaks võimalused Pärnu–Tallinna raudteelõigu rekonstrueerimiseks ja rongide piirkiiruse märgatavaks tõusuks. Optimeerimine ei pea tähendama peatuste sulgemist, vaid nendele ligipääsu parandamist, suurendamaks sõitjate hulka.

Esmalt vajab rekonstrueerimist Pärnu–Lelle lõik. Kui suudame teha ettevalmistustööd, lahendada planeeringu- ja keskkonnaküsimused, võib ehitus alata kõige hiljem aastal 2015.

Rongiga 1,5 tunniga Tallinnast Pärnu sõidaks heameelega nii spaaturist, suvemelu nautija, jalgrattamatkaja, perepuhkusele tulija, kultuurielamuse saaja kui spordiüritusel osaleja.

Viimasel ajal on kõlanud üleskutseid, et teeme lõpuks midagi ära. Midagi on ikka tehtud ka, aga kõik ei lahene päevapealt, mõnda teemat tuleb planeerida ja toimetada järjekindlalt pealtnäha mõttetuna tunduva, kuid tegelikkuses nii olulise arendusena.

Tagasi üles
Back