Hiidlased pajatasid Lindil püügist

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahesuust liugles nähtavale kakuamipaat, millega merekultuuriaasta rannaretkel hiidlased Lindi sadamasse jõudsid.
Lahesuust liugles nähtavale kakuamipaat, millega merekultuuriaasta rannaretkel hiidlased Lindi sadamasse jõudsid. Foto: Mailiis Ollino

Pasunakoori Õnn Tuli Õuele saatel astusid paadist Lindi sadamas kaile hiidlased, tegid tantsutuuri ja suundusid koolituppa, et rääkida hiidlastest kui rändkalapüüdjatest Audru kandis ja kohalikele tööandjatest.

Pärimuse järgi olevat Kassari mehed mungad nii ära pahandanud, et need saatnud räimed Pärnu lahte ja hiidlased pidid kevadel kodust kaugele räime püüdma minema. Jäämineku ajal saabusid hiidlased väikeste paatidega Lindi randa ja jäid sinna jaanipäevani. Rahvasuu kutsub Lindi koolimaja vastas olevat ala Hiiu platsiks, sest sinna ehitati hiidlastele rändpüügimajad, kus nad said ööbida ja olla.

Kogukonnafestivali “Meie küla pidu” merekultuuriaasta mõttekoda hiidlaste räimerännakutest vedas tuntud telenägu Urmas Vaino, kõnelesid Hiiumaa muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo ja nooremteadur Kaur Kiivramees ning Eesti vabaõhumuuseumi teadusdirektor etnoloog Heiki Pärdi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles