Mari Suurvälja suve täitsid koduaed ja lapselapsed

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mari Suurväli: “Olen alati järginud põhimõtet “koduaed pole ilutsemiseks, vaid elamiseks”. Lillepeenraid polegi üleliia rajanud. Lastel peab siin müramise ruumi olema.”
Mari Suurväli: “Olen alati järginud põhimõtet “koduaed pole ilutsemiseks, vaid elamiseks”. Lillepeenraid polegi üleliia rajanud. Lastel peab siin müramise ruumi olema.” Foto: Gertrud Aalatare

Pärnumaa väärikate ülikooli eestvedaja Mari Suurväli jääb tänavuse suvega väga rahule. “Mis sest, et ilmad polnud just kõige palavamad ja vihma sadas liigagi sageli. Saime abikaasaga koduaias rohkelt töid teha ja lastelastega omapäi olla. Mida kõike me üheskoos ette võtsime! Omaenda noorus väikelaste emana tuli taas meelde!” seletab ta säravi silmi.

Suurväljade suve suurprojekt oli “Minu aed”. “Võtsime 20 mustasõstrapõõsast üles. Kui kevadel väärikate ülikooli osalejatega Sigulda lillelaadal käisime, ostsin sealt liilia- ja ürdiistikuid. Oma ürdiaeda vaikselt arendangi. Ja vaarikapõõsaid oleks tarvis veel sügisel üles võtta. Kusagilt tuleb ju alustada, mõte aia ümberseadmisest on mõlkunud juba jupp aega. Nende asemel tahame aianurka rajada väliköögi,” räägib Mari. Mari ja tema abikaasa Jaak on vast viieaastaseks saanud kaksikute Ekke ja Pärteli vanavanemad. “Nad on meie vanema poja lapsed, elavad Tallinnas. Neile on siin Paikusel täielik paradiis. Linnalastena pole nad ju harjunud, et astud uksest välja ja võid kohe teha, mida aga tahad: jooksed tubaste riietega paljajalu murule, sikutad peenrast porgandit,” jutustab vanaema.

Nii ongi Mari koos lastega marju korjanud, labidaga maad kaevanud, laste oma lõkkeasemesse puid varunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles