/nginx/o/2011/02/15/517027t1hfdab.jpg)
NATO taanlasest peasekretär Anders Fogh Rasmussen on oma ametis palju iseseisvam, kui seda soovis USA, selgub Rootsi päevalehe Svenska Dagbladeti avaldatud vikileketest.
Anders Fogh Rasmussen – NATO tegudemees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi USA soovis NATO-le tugevat juhti, on pöörase kiirusega tegevust arendanud Rasmussen muutunud liiga iseseisvaks ja USA-le tülikaks. NATO peakorteris töötavaid ameeriklasi ärritas Rasmusseni omapäi tegutsemine.
NATOs oli siiani traditsioon, et organisatsiooni peasekretär järgis USA soove, kuid nüüd on juhtunud nii, et hoopis Ühendriigid on sunnitud arvestama NATO peasekretäri tahtmistega.
USA NATO suursaatkonnast kirjutati Washingtoni, et Rasmussen on valmis venelastele rohkem vastu tulema, kui USA ja teised liitlased soovisid. USA välisministeerium instrueeris oma suursaadikut NATOs Ivo Daalderi, et see selgitaks peasekretärile tolle liikmesriikidega kooskõlastamata tegevuse tagajärgi: lahkhelid ja killustumine nii alliansi sees kui väljaspool.
Washingtonile tegi muret Rasmusseni võimalik avalik nõudmine, et Eestile, Lätile, Leedule ja Poolale oleksid koostatud kaitseplaanid, mis omakorda provotseerinuks USA arvates Venemaad.
Detsembris 2009 nõudis Daalder, et Washington langetaks kiiresti otsuse Balti riikide kaitseplaanide suhtes. Kiire oli sellepärast, et USA ja Saksamaa jõuaksid ühist otsust arutada enne, kui see tuleb jutuks NATO kaitsekomitees ja Euroopa ülemjuhatajaga.
Rasmussen on keeldunud vikilekkeid kommenteerimast. Tema juhtimisstiili, mis ärritas Washingtoni, tunnistab Rootsi NATO suursaadik Veronika Wand-Danielson.
Rasmussen soovib vältida tähtsate küsimuste bürokratiseerimist ja halvemal juhul blokkimist organisatsioonis, kus otsustamisel kehtib konsensus.
1953. aastal sündinud Rasmussen on NATOs teeninud ära tegudemehe (Action Man) tiitli. Aastail 2001–2009 Taani peaminister olnu räägib NATO pealinnades riigijuhtidega nagu omasugustega ja ootab oma alluvatelt samuti täielikku tööle pühendumist.
Svenska Dagbladeti kommentaari järgi oli Rasmusseni hoiakust kasu, et Balti riigid said kaitseplaani, mida USA tegelikult anda ei soovinud.
Rootsi suurajalehtede juhtkirjades on üha sagedamini viidatud sellele, et USA on kaitsepoliitilises tegevuses viimastel aastatel aina rohkem hakanud arvestama Venemaa reageeringutega.
Praegu on Rasmussenil suur poolehoid ja toetus nii NATO riikide pealinnades kui alliansi suursaadikute hulgas.