Vändras avati võimla

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimla põranda headust proovisid oma tantsukavaga Vändra gümnaasiumi neiud.
Võimla põranda headust proovisid oma tantsukavaga Vändra gümnaasiumi neiud. Foto: Margit Kadak

Vändra gümnaasiumi neidude ja õpetajate võimlemisrühmad tantsisid avatuks kooli tervikuna renoveeritud võimla.

Avasõnad ütles alevivanem Toomas Sonts, kes rääkis ehituse kulgemisest ja andis koolile üle ehitise kasutusloa. Vändra gümnaasiumi direktor Peeter Putk tänas alevijuhte ja kõiki ülejäänuid, kes võimla renoveerimisele kaasa aitasid.

Võimlat uuendati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse abiga ja ehitamisel-projekteerimisel nägid vaeva AS Eston Ehitus, OÜ IBG-Projektbüroo ja Tallinna Linnaehituse AS.

Võimla renoveerimine on esimene osa projektist, millest 85 protsenti rahastatakse kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOIT) alusel Euroopa regionaalarengu fondi kohalike avalike teenuste arendamise meetmest.

Vändra alevi omafinantseering on 15 protsenti. Projekti teine osa näeb ette Vändra staadioni rekonstrueerimist.

Putk hindas tehtud töö koolile väga oluliseks, sest võimla on ehitatud 1978. aastal ja vahepeal polnud peale sanitaarremondi seal midagi uuendatud.  

”Enne oli tavaline laudpõrand, mis oli nii läbi, et kõikus mõne koha pealt. Ventilatsiooni polnud üldse, välisseinad lasid niiskust ja külma läbi ja seal tekkis teinekord märgade ilmadega isegi tervisele kahjulikku hallitust. Aga nüüd on meil Kanada vahtrast parkett, täielikult uuendatud küttesüsteem, ventilatsioon ja maja on üleni soojustatud. Kõik on tänapäeva tasemel,” rääkis koolijuht.

Uus on valgustuski, lakke on pandud helisummutusplaadid ja võimlas ei teki enam häirivat kaja. Saalis on elektrontabloo ja akustiline süsteem, mida saab kasutada kommenteerimiseks või muusika mängimiseks.

Välja on vahetatud ka spordiinventar, sealhulgas korvpallikonstruktsioonid ja sisejalgpalliväravad, kangid, rööbaspuud, võimlemisrõngad, ronimisköied ja varbseinad. Põrandale on joonitud võrk- ja korvpalliväljakud ning vajadusel saab mängida korraga kahel rannavõrkpalliplatsi mõõtu väljakul.

Võrkpallitreeninguteks on üks otsaseintest kaetud puitplaatidega, korvpallitreeningute huvides on külgseintele pandud lisakorvilauad.

“Kui varem nii mõnigi noor võib-olla mõtles, et tahab end spordis arendada ja valib mõne teise kooli, kus on paremad sportimistingimused, siis nüüd ma arvan, et mõnigi noor vaatab, et Vändras on head saalitingimused. Kindlasti on see piirkonna parim võimla nii mõõtudelt kui kvaliteedilt 30 kilomeetri raadiuses,” lausus Putk.

Peale koolitundide on võimla avatud ümbruskonna rahvale treeninguteks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles