Sool ja pigi tuleb maha pesta

Soolamärjal teel lendab keemiakompotti nii ees- kui vastuliikuva auto rataste alt. Foto: Ants Liigus

Ükskõik kuhu tänaval vaadata, kõik autod on sopaga kaetud. Mida muud nädalavahetusel teha, kui lükata auto päikese kätte ning nuustiku ja veega uhama hakata. Vale!

Kevadel tuleb talvine sodi autolt kindlasti maha pesta, kuid siin kehtivad oma reeglid, mida neljarattalise pereliikme pika ea nimel tasub kindlasti järgida.

Linnatänavatel vuravad autod on praegu peale pori kaetud pigi ehk asfaldi ja soola seguga. See on ühtlane pruun mass, mis tumedate autode pealt ei pruugi väljagi paista, ja heledad autod tunduvad selle tõttu kreemikad, rääkis autokeemiakaupa riiki toova Car Brite’i turundusjuht Hanno Sarna.

Pigi maha

„Kui suvel jätab pigi silmaga nähtavad täpid, siis talvel kisuvad naelkummid pigi koos tänavatele puistatud soolaga välja ja nii tekibki autole ühtlane kiht,“ selgitas Sarna.

Liimina autole kleepunud pigi ja soola segu on suvistest pigitäppidest isegi kahjulikum, kuna sool tekitab roostet. Paraku ei õnnestu tänavatelt korjatud keemiakompotti pelgalt vee ega nuustikuga maha pesta. “Soola ja pigi segule ei tee vesi absoluutselt mitte midagi, vesi ei lahusta seda,” kinnitas Sarna. “Sama lugu on Fairy-lahusega, mida mõni mees kodus autopesuks kasutab.”

Ainuke, mis pigi ja soola segu autolt edukalt eemaldab, on spetsiaalne pigieemaldusvahend. Igas supermarketis, kus autokeemiakaup müügil, leiab lettidelt sellegi toote. Marketite pesuvahendid on professionaalsetest märksa õrnatoimelisemad, nii on võhikuilgi raske nendega sõidukile liiga teha. Kuid võimatu see pole.

Päike ei sobi

Nii tore oleks kasulik meeldivaga ühendada ja auto talvisest mustusest puhtaks küürida soojendavaid päikesekiiri nautides, kuid kahjuks nii teha ei tasu. “Väljas päikese käes pesta ei tohi,” rõhutas Sarna.

Põhjus peitub selles, et päikesekiired kuivatavad pesuaine kiiremini, kui see üldse toimida jõuab. „Aine aurustub enne ära, kui mustuse lahti leotab,“ märkis Sarna.

Tegelikult võib päikese käes autot pestes sõidukit koguni kahjustada. On ju leotusained ja osa šampoone algkoostiselt väga söövitavad ained, mis veega lahjendatud. Kui seda pihustada päikese käes soojenenud autole, hakkab vesi kiiresti aurustuma, pinnale jääv pesuaine muutub üha kangemaks ja lõpuks jääb pinnale vaid söövitav aine, mis kahjustabki värvikihti.

“See kahjustus pole teoreetiline, vaid silmaga nähtav, näiteks võivad leotusained söövitada tumedamale värvile heledad laigud. Musta auto peale tekivad hallid laigud,“ rääkis Sarna. „Neid saab poleerides või vahatades pisut peita, kuid 100 protsenti kaotada ei õnnestu.“

Pesupäev

Hea, kui küürimistöö eel oleks sõiduk kuiv. Auto pinna ja pesuvee temperatuuri vahe ei tohiks olla suur.

Pigi ja soolasid lahustav leotusaine tuleb kanda esmalt auto alumisele osale ja kõige viimasena katusele. Nii jääb ainel aega mudakihist läbi tungida ja pigi lahustada. Mustuse võiks lahti leotada ukseavadestki.

Kümmekond minutit hiljem peske sõiduk veega puhtaks. Eriti hea, kui selleks tööks oleks võtta survepesur, kuid tavaline voolikuvesi ajab samuti asja ära. Esimene loputus tuleks teha suunaga alt üles. Kui auto osutub väga mustaks, peab leotamist kordama.

Sarna hoiatas, et enne leotuspesu ei tohi autot harja või svammiga hõõruda, sest muidu rikuvad liivaterad värvi.

„Kui olete autot kaks korda leotanud ja mustuse voolava veega minema uhtunud, alles siis on õige aeg svammiga pesta,“ õpetas Sarna. „Tõeliselt korraliku ja puhta pinna saab ikkagi vaid mehaanilise, kuid siiski väga õrna hõõrumise teel.“

Pesemist soovitas Sarna alustada katusest ja liikuda alumiste, enim määrdunud pindade suunas. Sooja ilmaga pestes tasub töödelda ühte külge korraga, et pind enne loputamist kuivada ei jõuaks.

„Auto pestud, tuleb see kindlasti kuivatada,“ rõhutas Sarna. „Tänapäeval saab seda tööd tehes appi võtta kuivatusvaha, kummist kuivatuslabida ja paberi. Kuivatusvaha kantakse pärast pesu pihustist autole ja loputatakse voolava veega. Auto pind jääb libe ja õrnalt vahatatud, nii et suurem vesi voolab ise maha. Vesi, mis siiski auto pinnale jääb, tõmmatakse ära kummiga.“

Lõpuks kuivatage auto lapiga, sest ise kuivades jätab vesi inetud plekid. Kuivaks nühkida tuleb uksevahed ja klaasidki.

„Paberiga võib kuivatada ainult klaase,“ toonitas Sarna. „Värvipinda kuivatatakse spetsiaalse kuivatuslapiga, mis töö ajal on märg, seega libe ja pinnale ohutu. Paber on alguses kuiv ja võib värvipinda õrnalt kriimustada.“

Vaha kaitseb

Kel soovi, võib eriti ilmastikukindla lõpptulemuse nimel autot vahatada. „Vahasid on eri sorti, kuid kõige tavalisem läbipaistmatu ja värvitu autovaha on igal juhul kindla peale minek,“ soovitas Sarna.

Vaha kantakse sõidukile spetsiaalse vahapadjaga, vältides selle sattumist mustadele plastosadele, hõõrutakse ringjate liigutustega laiali ja lastakse kuivada. Kuivanud vaha hõõrutakse maha pehme lapiga.

Kes tahab, vahatagu samuti kummidetaile ja plastosi. Selleks tarbeks on vastavad kemikaalid, mis taastavad läike ning kaitsevad ultraviolettkiirguse ja mustuse eest.

Klaasidelegi on mõeldud eraldi vahad. „Esiklaaside tarvis on saadaval vedelikud, mille kasutegur peaks eriti selgesti ilmnema vihmase ilmaga sõites. Siis ei pruugi küllaldase kiiruse puhul klaasipühkijaid kasutadagi: klaas on nii libe, et veepiisad ei jää sellele püsima,“ rääkis Sarna.

Kevadel ei teeks paha ka auto mootoriruum puhtaks pesta, sest sinnagi koguneb rohkesti pori ja soola, mis hakkab korrosiooni tekitama.

Mootoriruumi pestakse sama ainega, millega masinat väljast leotatakse. Samuti tasub üle kontrollida ja puhastada vee väljavoolu avad, mis võivad olla ummistunud sügislehtedest.



Tasub teada

 Regulaarne pesemine-vahatamine vähendab roostetamise ohtu.

 Autot ei tohi pesta kuuma päikese käes, sest kõrge temperatuur ja UV-kiirgus koos tugevatoimelise pesuainega võivad toimida liialt tugevalt, kahjustades pinda jäädavalt.

 Kauaks värvipinnale jäänud pigi sööbib värvikihi sisse. Selle eemaldamiseks tuleb kasutada puhastusvahasid, mis sulatavad pigi ja muu mustuse ning täidavad värvipoorid kaitsva vahaga.

 Vähemalt kaks korda aastas tuleb autot vahatada. See muudab auto säravaks, kaitseb rooste eest ja lihtsustab pesemist.

Allikas: autokeemia.ee