Andres Herkel: Mis toimub Tiibetis?

Riigikogu liige Andres Herkel (IRL). Foto: Peeter Langovits

Kuna Eestit väisas Hiina Rahvavabariigi ”tibetoloogide” delegatsioon ega ole saladus, et suvel seisab ees dalai-laama visiit, on põhjust heita pilk Tiibeti teemaga seotud küsimustele.

Hiina ”tibetoloogid” tulid Eestisse muidugi puhtpropagandistlikel eesmärkidel. Tiibeti olukord Hiina võimu all on hull eelmise sajandi keskpaigast saati ja asjaolu, et parasjagu ei käi kultuurirevolutsioon ega tiibetlaste represseerimine sellise hooga, et mahtuda rahvusvahelise meedia esiveergudele, ei tähenda seda, et miski oleks paremaks läinud.

Üks suuremaid probleeme on plaan viia kõik koolid 2015. aastaks hiinakeelsele õppele. Kui seni oli tiibetlaste enamusega piirkondades veel võimalik saada alg- või isegi põhiharidust kakskeelsetes koolides, siis uuenduse järgi hakkaksid tiibeti keeles olema üksnes tiibeti keele tunnid. See teade on viinud suurimate protestideni pärast 2008. aasta rahutusi.

Tiibetlastest õpilased protestivad, õpetajad kirjutavad petitsioone. Möödunud sügisel võttis teemakohase resolutsiooni tiibetlaste keele- ja hariduspoliitiliste õiguste kaitseks vastu isegi Euroopa Parlament.

Teine suur probleemidering on seotud keskkonnaga. Nimelt on Hiina suur energiavajadus kaasa toonud ulatusliku tammide rajamise Tiibeti jõgedele, selle tagajärjel rikutakse nii kohalike elanike huve kui ökoloogilist tasakaalu ulatuslikul maa-alal.

Samal ajal on Hiina keskvõim asunud mägikarjamaadel loomi kasvatavaid tiibetlasi sunniviisil linnastama, tuues ettekäändeks mägirohumaade kõrbestumise, mis võivat muuta Tiibetist lähtuvate jõgede veerežiimi. Paljud teadlased ei pea seda reaalseks ohuks, küll tekib linnadesse paigutatud tiibetlastel hulk sotsiaalseid muresid, millest suurim on tööpuudus.

Mida teevad dalai-laama ja Tiibeti pagulaskond? On ju probleemide kuhjumine ja lahendamatus tekitanud Tiibeti noorte seas palju radikaalsemaid meeleolusid kui dalai-laama mõõdukas ja üksnes senisest suurema autonoomia nõudmise liin.

Teisalt saab eakas dalai-laama suurepäraselt aru, et tema lahkumise korral tekib poliitiline vaakum, mis kestab seni, kuni uus, loodetavalt eksiilis sündiv dalai-laama üles kasvab. Sellega seoses on ta algatanud ilmaliku võimu üleandmise. See jällegi on traditsioone austavates tiibetlastes esile kutsunud pettumust ja vastuseisu.

20. märtsil toimusid Tiibeti eksiilparlamendi ja peaministri ehk kalon tripa valimised Indias, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Šveitsis, Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal, Itaalias, Austrias, Poolas, Venemaal, Jaapanis, Taiwanil ja Austraalias. Eksiilparlament peaks kokku tulema juunis.

Siiani on käinud pingpong dalai-laama ja senise parlamendi vahel, kus dalai-laama tahab jätkuvalt ilmalikust võimust loobuda, ent parlament vastab, et parem oleks, kui ta seda ei teeks. Peale jääb ilmselt siiski dalai-laama tahe. Aga uudiseid Tiibeti eksiilvõimu töömailt on peagi oodata veel.

Artikkel pärineb Andres Herkeli ajaveebist www.herkel.net.