Kurgja talumuuseumi külastajad imetlevad kolmenädalast varssa Rosalyd, kes oma ema Ramsi ja poni Hurnettega koplis esimesi kevadlõhnu sõõrmeisse tõmbab.
Rosaly haistab esimesi kevadlõhnu
4. mai 2011, 08:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui hobused teaksid sünnipäevi pidada, võiks Eesti tõugu hobune Ramsi tähistada 10. mail viie aasta juubelit. Aga juubelikink on Hiiumaalt Emmaste vallast Jausa külast pärit ja Carl Robert Jakobsoni Kurgja talumuuseumi 2009. aasta lõpus ostetud märal juba käes. See on tema esiklaps, kes tuli ilmale oodatust paari nädala võrra hiljem, 19. aprillil.
“Noor ema tunneb ennast suurepäraselt ega jäta oma võsukest hetkekski tähelepanuta,” kinnitas talumuuseumi peaspetsialist Kerti Tammiksaar, kelle sõnutsi kaunistas Ramsi elusa eksponaadina Kurgjat ja köitis külastajate tähelepanu tänavuse jüripäevani Vändra hobusekasvataja Maila Kuke Eesti sportponi seltsis.
Peenikeste jalgadega hobusetüdruku nime määras reegel, et see peab algama isa Ralfi nime esitähega, seega ei pääsenud ristiemad r-ist üle ega ümber.
Kauni nime Rosaly mõtles ja ütles välja talumuuseumi nooruke töötaja Kristi Jürissaar, kelle hoolealused Kurgja hobused on, muud variandid olid Ronja ja Rosanna.
Kevad on Jakobsoni rajatud talu lauta Vändra lähedal toonud lisa nii Eesti maatõugu lehmade kui Eesti valgepealiste lammaste perre, küülikute pesakonnadki on suurenenud. Eesti tõugu hobuse esimest varssa ootas muuseumipere pikisilmi ja huviga ligemale aasta, sest mära tiinus kestab 11 kuud.
“Kuna Jakobson propageeris Eesti tõugu loomi, püüame seda suunda järgida,” selgitas Tammiksaar. “Boonusena on Eesti hobune, vähemalt meie Ramsi suhteliselt väikest kasvu ja väga sõbralik, seega ei aja ta hirmu nahka hobusekartlikule inimesele.”
Rahvavalgustaja, põllumees ja ajalehe Sakala asutaja Carl Robert Jakobson jõudis 1874. aastal ostetud Kurgja talus olla peremees kaheksa aastat. Säilinud hooned on valminud tema jooniste järgi ja Eesti ainsas tegevtalumuuseumis peetakse loomi ja haritakse põldu tema põhimõtete järgi. Juulis möödub maineka suurmehe sünnist 170 aastat ja muuseumipere valmistub selleks tähtpäevaks.
Kevade edenedes pääsevad talulaudast koplisse vasikad ja lehmad, kes oma karjalaskepäeva peavad ootama 18. mai, muuseumipäevani.
Lehekuu hakul näeb Kurgja külastaja väljas söömas vaid poni, hobust varsa ja lambaid talledega.