Inspektorid pole Pärnu kortermajade tuleohtusega rahul

Kortermajad Pärnus Mai elurajoonis. Foto: Ants Liigus

Sel nädalal tuleohutuskampaania raames kontrollivad ohutusjärelevalve inspektorid tuleohutusnõuete täitmist kortermajade üldkasutatavatel pindadel. Kontrolli tehakse pisteliselt ja Pärnus alustati Mai rajoonist.

"Rõhutame seejuures, et tegelikult käivad sellised käigud meil aasta läbi," ütles Lääne päästekeskuse pressiesindaja Kristi Kais.

Inspektorite jutu kohaselt pole seni nähtu põhjal olukord korterelamutes kiita.

Suurim probleem on tuletõkkeukse puudumine keldri ja trepikodade vahel. "Kui vanasti olid keldrid trepikojast eraldi sissepääsuga, on nüüd renoveerimiste käigus ehitatud keldri sissepääs trepikojaga kokku," vahendas Kais inspektorite öeldut.

"Kui keldris juhtub tuleõnnetus ja tuletõkkeuks puudub, sulgeb suits inimeste ainukese väljumis- ja pääsetee majast välja. Inimesed jäävad nii tulelõksu ja sõltuvad vaid operatiivteenistuse abist," rääkis Kais.

Samuti hoitakse inspektorite jutu järgi keldrite koridorides hulganisti põlevmaterjali: mööbel, vanad kodumasinad. Kui sellises keldris juhtub tuleõnnetus, annavad need esemed tulele jõudu juurde ja väiksest tulekahjust võib kujuneda laastav põleng.

"Pöörame tähelepanu sellelegi, et korteriuksed peaksid samuti olema tuletõkkeuksed," märkis Kais. Ust vahetades pöörake tähelepanu sellele, et see tuleb paigaldada nii, nagu vana uks oli: see peab lahti käima samas suunas kui varemgi.

"Õige on, kui korteriuks käib lahti toa poole. Nii ei takista avatud uksed turvalist evakuatsiooni," lisas Kais.

Inspektorid peavad probleemiks sedagi, kui kortermajades on tegemata elektripaigaldiste audit.

Auditi käigus mõõdistatakse elektrisüsteeme ja selle abil saab teada, mis on maja elektrisüsteemis nõrgad, parandamist vajavad kohad. Seejärel saab elektrik juba oma tööd teha ja muuta inimeste kodu turvalisemaks.

"Jätkuvalt leiame koridoridest, mis on evakuatsiooniks ainuke võimalus, jalgrattaid, lapsevankreid, riiuleid, kapikesi," nentis Kais.

Koridoris ladustatavad asjad tõkestavad ohutut evakuatsiooni ja paanikas inimesed võivad neile otsa joosta, ennast vigastada ega jõuagi end päästa ning valitseb oht, et keegi võib põlevmaterjali süüdata.

"Pärnust on ju meil näide, kus kortermaja koridoris põlesid lapsevankrid," tõi Kais esile.

"Oluline on aru saada, et ohutusnõudeid ei tule täita inspektorite ja päästjate pärast. Need on loodud, et tagada inimeste ohutus," sõnas Kais.

Pressiesindaja soovitas kortermajades võtta ette koristustalguid ja hoida elukoht korras. "Igaühe panus on oluline ja vajalik. Ühiselt on asju teha odavam ja tihti need liidavad inimesi," rääkis Kais. "Kui teie kortermajas on vanemaid üksikuid inimesi, pöörake neilegi tähelepanu ja selgitage asjaolusid."

Kui vajate nõu ja abi kortermaja ohutumaks muutmisel, võtke ühendust Lääne päästekeskusega. Kontaktid annab päästeala infotelefon 1524.