Osavate kätega tulevased loovettevõtjad elus hätta ei jää

Projektis osalenud Lee Press valmistas lõputööks Kihnu “tippudega” kaunistatud köögikomplekti, kuhu kuulub ka äsjaküpsetatud kuklite soojas hoidmise kott. Foto: Urmas Luik

Täna saab Pärnu Maarja-Magdaleena gildi ärklisaalis viimast päeva vaadata projekti “Käsitööga tööle 2.” aruandenäitust.

Projektis osalenud tõid näitusele oma üheksa kuu õppimise ja töötamise viljad kavanditest ja tööülesannetest valmis käsitööesemeteni.

“Käsitööga tööle” raames saavad pikaajalised töötud koolitust tootearenduse ja ettevõtluse vallas, eesmärk on ette valmistada potentsiaalseid kohalikke väikeettevõtjaid. Iga osalenu lõputöö on ideest tulemuseni enda kavandatud ja valmistatud toode.

Loovust avastades

Seekordsel näitusel eksponeeritakse kaunite rõiva- ja käsitööesemete, ehete ja mänguasjade kõrval eelneva tööprotsessi tulemusi: omanäoliselt kujundatud töömappe, mustri- ja värviproove, kavandeid.

“Ülesannete juures pöörati suurt tähelepanu kursuslaste loovuse äratamisele, kompositsiooni- ja värvusõpetusele,” rääkis Eeva Talts, projekti tugiisik Pärnus. “Näiteks uuriti vanu mustreid ja ornamente Heimtali käsitöömuuseumis, kodutööna tuli mustritest midagi uut üles ehitada ja seda oma töö kujunduses kasutada.”

Veel tehti kursusel kindanukke, õpiti pakendeid kujundama, lõnga värvima, kangast trükkima, telgedel kuduma, tuletati meelde vanu käsitöötehnikaid, nagu traadist vaseliste keerutamine ja riidelappidest Kihnu tippude õmblemine.

Pärnu kursuslaste mentori Mae Kivilo sõnutsi olid õpilased väga pühendunud ja loomingulised. “Lähtusime Eesti rahvakunstist ja disainist, mida soovime edasi arendada,” seletas Kivilo, kes Pärnu projektis töötab teist aastat. “Enam-vähem kõigil osalenutel oli varasem kokkupuude käsitööga olemas, kuid tihti on inimese tahe tähtsamgi kui kogemused.”

Mentor rääkis, et iga kord selgub ülesannete detailne ülesehitus alles kursuse alguses, kui grupp kokku saab, kuna inimeste ootused on erinevad.

Kõige keerulisemaks käsitööettevõtluses loeb Kivilo oma töödele niši leidmist. “Samal ajal ei pea kindlasti tegema midagi, mida pole kunagi varem tehtud, sest tarbeesemeid läheb inimestel igal juhul vaja,” arvas ta. “Pigem tuleks hästi läbi mõelda toote funktsionaalsus ja materjalid. Meie Eesti oma käsitöö, mis sisaldab nii palju energiat, armastust ja käesoojust, peab olema tehtud väärikast, ajale vastu pidavast materjalist.”

Osav ei jää nälga

Käsitöötraditsiooni soovib jätkata projektis osalenud Liina Gavrilov, kes kursuse lõputööks valmistas Haapsalu pitsist piduliku kleidi koos õlasalliga. Kleidi koekirjas on kasutatud nii ühe eelmise sajandi meistri loodud kui Gavrilovi sõbranna välja mõeldud mustreid. Kleidi seelikupitsi on kootud 2500 nuppu, kokku kulus tööks ligi 100 tundi.

Märjamaa naine otsustas teha lõpparve politseitööga ja pühenduda täielikult käsitööle, mis juba aastaid tema kirg olnud. “Loodan, et saan hakkama,” avaldas Gavrilov. “Käsitöö on praegu populaarne, paljud tegelevad sellega kas või lisateenistuse pärats. Minul tööd praegu jätkub, tellitakse näiteks pruutkleite.”

Maris Kruusmägi ja Sille Sakla kiitsid nii projekti ettevõtlus- kui käsitööõpet. “Oleme saanud palju uusi mõtteid, kohtunud huvitavate inimestega, saanud julgust ja enesekindlust,” ütles Kruusmägi, kelle lõputööks olid kangast kootud ripptoolid. Telgedel kuduma õppis naine just projektis osaledes.

“Väga põnevad olid kohtumised oma ala korüfeedega, nagu Anu Raud, Merle Suurkask, Monika Järg, Inna Raud,” lisas Sakla. Tema lõputöö oli väikeste maalide seeria, tulevikus soovib naine end pühendada klaasisulatamise kunstile.

Eelmise projekti lõpetanutest mitu töötab Maarja-Magdaleena gildi kodades, selle kevade lõpetaja Helle Tölp on juba saanud oma äriplaanile töötukassast toetust, et osta keraamikapõletusahi.

“Käsitööga tegelevad kindlasti kõik lõpetajad edasi, olgu siis põhi- või lisatööna, ja hätta need tublid naised kindlasti ei jää,” oli Eeva Talts veendunud. “Kuigi masu ajal on inimeste ostujõud vähenenud, saavad käsitöölised kas või naturaalmajanduse korras leiva lauale.”

“Käsitööga tööle 2.” toimub seitsmes maakonnas, seda kureerib Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja rahastab Euroopa sotsiaalfond. Septembris alustab õppetööd selle projekti viimane lend.