Talvisel ahvenapüügi kontrollil avastati hulganisti rikkumisi  

Vääriskala ahven. Foto on illustratiivne.

FOTO: Henn Soodla

Keskkonnainspektsioon kontrollis talvisel püügihooajal Pärnu lahel ahvenapüügile kehtestatud kaalupiirangust kinnipidamist, et tagada möödunud aasta lõpus jõustunud piirangu rakendumine.

Kontrollitud isikute päevased ahvenasaagid jäid lubatud 15 kilo piiresse, välja arvatud üks juhtum Pärnu lahel. Küll aga tuvastati arvukalt muid kalapüügirikkumisi.

"Selletalvised ahvenasaagid Pärnu lahel olid võrreldes varasemate aastatega märksa väiksemad, sest kala oli vähe ja see võis olla põhjus, miks kaalupiirangu rikkumisi ei tuvastatud," märkis keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Erik Parts.

Pärnu lahel kontrollisid inspektorid 936 kalastajat: 862 harrastuspüüdjat ja 74 kalurit. Tuvastati 62 õigusrikkumist, millest 54 panid toime harrastuskalastajad ja kaheksa kalurid.

Levinuimaks õigusrikkumiseks osutus püügiõiguse eest ettenähtud tasu maksmata jätt ja alamõõduliste kalade püük. "Kõiki alamõõdulise kala püügi juhtumeid ei õnnestunud tõenäoliselt tuvastada, sest Pärnu lahel järelevalvet teinud inspektorite sõnutsi esines üsna sageli juhtumeid, kus nende lähenedes hakkasid kalastajad püütud kalu jääaukudesse tagasi heitma. Võib arvata, et tegu oli alamõõduliste kaladega," selgitas Parts.

Samuti esines korduvalt olukordi, kus kalastajad, saanud teada käimasolevast reidist, heitsid kotid alamõõduliste kaladega jääle ja tulid rannikule ainult mõõdulistega. Inspektorid leidsid ranniku lähedalt jäält kümme kotti kalaga.

Küsimus on eeskätt talvises jääaluses harrastuspüügis, kus püütakse peamiselt ahvenat. Kuna Pärnu lahel ja Peipsi järvel on soodsate jääolude korral tuhandeid kalastajaid, kelle püütud ahvenakogused võivad olla märgatavalt suuremad kui isiklikuks tarbeks vaja läheb, oli intensiivsem kontroll just nendel veekogudel.

Harrastuspüügiga seotud rikkumiste tuvastamisel piirdus keskkonnainspektsioon 25 juhul isiku suulise hoiatamisega, 29 juhul alustati väärteomenetlust. Viiendik harrastajatega seotud õigusrikkumisi panid toime väljastpoolt Eestist tulnud kalastajad.

74 kontrollitud kalurist kaheksa puhul tuvastati rikkumine. Levinuim õigusrikkumine oli rannapüügipäeviku täitmisega seotud nõuetest mittekinnipidamine.

2017. aasta lõpus keskkonnaministri määrusega kehtestatud päevalimiidi eesmärk on piirata harrastuskalastajate püütud kala ebaseaduslikku edasimüüki ja hoida ahvenavaru stabiilsena.

    Tagasi üles