Juhtkiri: Läti vangub kriisist kriisi

Pärnu Postimees. Foto: PP

Kui palju võis üleeile olla uskujaid, et Läti parlament valib president Valdis Zatlersi teiseks ametiajaks tagasi pärast seda, kui riigipea oli algatanud seimi laialisaatmise?

Läkski nii, et Läti riigipeaks valiti lühikese poliitikukarjääriga endine pankur, 66aastane Andris Berzinš. Kümme päeva enne valimisi esitatud Berzinši kandidatuur läks parlamendis läbi küllaldase edumaaga. 7. juulist on Zatlers ametist prii. Ent parlamendilgi pole pikka pidu: 23. juulil toimub referendum, millel rahvas arvatavasti toetab seimi laialisaatmist.

Niisiis toimuvad ilmselt septembris Lätis erakorralised parlamendivalimised.

Ent presidendi-parlamendi vastasseisuga ei ole kriisid kaugeltki läbi. Poliitikaanalüütikute arvates kukub järgmisena Valdis Dombrovskise valitsus Leedus.

Roheliste ja põllumeeste liit võib heita ühte väidetavalt Läti populaarseima erakonna Kooskõla Keskusega ja moodustada uue võimuliidu. See oleks praegusest arvatavasti veel vasakpoolsem ja venemeelsem.

Kuidas mõjutavad kõik need vapustused Läti sise- ja välispoliitilist kurssi, ei oska veel keegi öelda. Nagu on praegu raske hinnata Läti uue presidendi suutlikkust olla suunanäitaja ning rahva ühendaja. Eestil tasub Läti sündmustel silma peal hoida.

Meie olukord on tunduvalt teistsugune. Esiteks ei domineeri riigikogus suurärimehed. Teiseks on Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu võimuliidul kandev toetuspind parlamendis. Kolmandaks ei näi miski ähvardavat president Toomas Hendrik Ilvese tagasivalimist teiseks ametiajaks juba riigikogus.

Tegelikult teame Lätis toimuvast ikka narrilt vähe. Ometi ei saa lätlaste käekäik meid külmaks jätta. Läti puhul on tegemist vahetu lõunanaabriga, millega Eestit seovad tihedad majanduslikud ja ajaloo-kultuurisidemed. Nende hälbimine seniselt teelt poleks Eesti huvides.