USA suursaadikut vaimustas suvine Pärnu

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Purjetamishuviline USA suursaadik Michael C. Polt tundis siirast huvi Pärnu jõe ja lahe vastu, katsus käega vee soojust ning arvas seepeale, et kui peaks kogemata üle parda kukkuma, siis tuleks vees toime küll.
Purjetamishuviline USA suursaadik Michael C. Polt tundis siirast huvi Pärnu jõe ja lahe vastu, katsus käega vee soojust ning arvas seepeale, et kui peaks kogemata üle parda kukkuma, siis tuleks vees toime küll. Foto: Urmas Luik

USA suursaadik Michael C. Polt tegi esimese ametliku visiidi Pärnusse. Päev algas Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi külastuse ja Läänemere võõrliikide uuringutega tutvumisega.

Suursaadikut võõrustasid TÜ Eesti mereinstituudi direktor Toomas Saat ja vanemteadur Henn Ojaveer. Ojaveer andis põhjaliku ja ammendava ülevaate Läänemerre sattunud võõrliikide uurimisest. Michael C. Polt oli teinud tubli kodutöö ja tundis asjalikku huvi, milliseid võõrliike on kohatud Läänemere idaosas ja kuidas on nende kohalolek mõjutanud mere põlisasukaid. Peamiselt laevadega Läänemerre sattunud immigrantide populatsioonid on kas püsinud stabiilsed või suurenenud.

USA suursaatkond on aidanud rahastada Eesti mereinstituudi projekte. 2002. aastal eraldati mereinstituudile 34 000 USA dollarit, et luua võõrliikide jälgimissüsteem ja hinnata nende mõju keskkonnale Läänemere idaosas.

Viimati valmis saatkonna toel keskkonnaministeeriumi ja mereinstituudi koostöös ”Vee võõrliikide käsiraamat”. Euroopa meredes leidub umbes 1200 võõrliiki, Läänemeres ligi 120. Pärast harivat tundi instituudis võeti uurimislaeval kurss merele.

Suursaadikut huvitasid Pärnu sadama tegevus ja ekspordiartiklid. Huviga kuulas ta selgitusi Pärnu jahtklubi, Tervise spaa, TÜ Pärnu kolledþi, rannakohviku ja -hotelli ning veeparadiisi kohta. Michael C. Polt palus kohalikel kirjeldada elu Pärnus eelmise iseseisvuse ja nõukogude ajal. Rohkesti oli kõrgel diplomaadil küsimusi Pärnu merevee, selle sügavuse, kalaliikide ning suvepealinna parima hooaja kohta.

Michael C. Polt abikaasaga on 1999. aastast agarad purjetajad. Toona töötas mees Ühendriikide suursaatkonnas Berliinis ja purjetamas käidi Wannseel. Tallinnas on õnneks leidunud küllalt purjetajaid, kes on olnud nõus neid merele viima.

Eriti on suursaadik armunud Eesti saartesse, ta on näinud Saare- ja Hiiumaad, Abrukat tutvustas talle kirjanik Ülo Tuulik. ”Võimas oli näha sellist õhkkonna erinevust, nagu on saartel. Kõik väga tõsised eestlased tundsid end äkki vabamalt ning huvitav oli jälgida saareinimeste meeleolu,” rääkis diplomaat.

Pärnu Postimees soovitas seepeale, et järgmisena peaks suursaadik külastama Kihnut. ”Jah, mulle on sellest saarest räägitud. Kindlasti tahan sinna minna,” kostis külaline.

Merel huvitas suursaadikut, kui kaugel asub Kihnu saar, ning mehe silmi tekkis säde, kuuldes, et Kihnu on UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirjas. Pärnu Postimees pakkus, et Kihnu sõidu koos ööbimisega võiks ette võtta juba sel suvel.

USA suursaadik kohtus merelkäigu järel jahtklubis Pärnu linnapea Toomas Kivimägiga, käis TÜ Pärnu kolledþis ja vestles turismiosakonna juhataja Heli Toomaniga. Pärast Tervise spaa külastust lõppes suursaadiku päev Pärnus Ammende villas.

USA suursaadik Eestis TE Michael C. Polt andis oma volikirjad president Toomas Hendrik Ilvesele üle 10. detsembril 2009.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles