/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2011/07/14/670948t1h5f56.jpg)
Nüüd, mil Kreeka on saanud järjekordse rahaannuse, pöörab Rootsi ajakirjandus üha enam tähelepanu USA täbarale rahanduslikule olukorrale.
USA peab rihma pingutama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika Ühendriikide Minnesota osariigi eelarveläbirääkimised katkesid kokkuleppele jõudmata. Demokraadist kuberner Mark Dayton on hoiatanud, et kulusid tuleb kärpida ning avaliku sektori töötajate arvu vähendada. Juba üle 20 000 Minnesota osariigi avaliku sektori töötaja on ajutiselt saadetud palgata puhkusele.
Kuberner Dayton nõudis, et suuremate sissetulekutega inimeste tulumaksu tuleb tõsta, et vähendada osariigi 2012. aasta eelarve viie miljardi dollari suurust puudujääki. Ent osariigi parlamendi vabariiklastest enamus oli kärpeplaani vastu. Samasugune positsioonisõda käib Washingtonis demokraadist presidendi Barack Obama ja Kongressi vabariiklaste vahel.
Vabariiklaste vastuseis
Vabariiklased on igasuguse maksutõusu vastu, kuid Obama väidab, et toimuma peab hästi läbi kaalutud kärpimine ja maksude tõstmine.
USA Kongressis tehtud avaldustest nähtub, et avalikku sektorit peab kärpima nii föderaal- kui kohalikul tasandil.
Päikselise California on kuulsaks teinud tema aastaid suurenenud krooniline eelarvepuudujääk. Demokraadist kuberner Jerry Brown allkirjastas juuni lõpus eelarve, mis sisaldab osariigi kulude jõulist kärpimist.
Veel mitme osariigi eelarveprojektide arutlusel on ilmnenud, et kui kärpeid ei tehta ja makse ei tõsteta, on eelarved puudujäägis. Osariigid peavad lähiajal rohkem püksirihma pingutama, nagu näiteks Connecticut, mis on New Yorgi naaber, kus inimeste haridustase on üle keskmise ja sissetulekud suuremad.
Krediidi hindamise instituutide hoiatusi USA finantsolukorra suhtes pole kuulda võetud.
Ameerikal on laenulagi käes
Vabariiklased on ebameeldivas olukorras, sest nende kangekaelsus ei luba nõustuda demokraatide ettepanekutega tõsta makse kooskõlas eelarve kärpimisega. Kuigi president Obama on ise sekkunud eelarve koostamisse, pole ühtki kokkulepet veel saavutatud. Aeg on kallis, 2. augustiks peab eelarveprojekt olema Kongressis.
48 protsenti USA elanikest usub, et suur depressioon on lähima aasta jooksul tagasi.
Ameerika võlakatus, ehk kui palju võib riik laenata, on praegu 14 294 miljardit dollarit. Pärast 2001. aastat on seda katust kümnel korral tõstetud. USA laenab 40 senti igast dollarist, mis riik kulutab, ja on maailma suurim laenaja.
USA rahandusministri Timothy Geithneri aktiivsel tegevusel õnnestus riigieelarve lõplik arutusele tulek edasi lükata 2. augustile. Nüüd ongi küsimus, kas president Barack Obama suudab hiiglaslikku puudujääki vähendada, arvestades demokraatide ja vabariiklaste eriarvamusi defitsiidi kärpimisel.