Kurgjal haritlase ja põllumehe Carl Robert Jakobsoni rajatud talu veskis toimus laupäeval tema 170. sünniaastapäevale pühendatud konverents, millel teadusele pühendunud kõnelejad rääkisid suurmehe Eesti rahvale jäetud pärandist.
Kurgjal jätkub jagada Jakobsoni pärandit
26. juuli 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Carl Robert Jakobsoni Sihtasutus ja talumuuseum olid akadeemiliseks ürituseks valmistunud selle vääriliselt, alates trükistest ja kuulajatele seatud infokaantest. Suurmehe mõtteid nagu õpetust läbi aegade käsitlesid ajaloodoktor Ago Pajur, maaülikooli dotsent Heldur Peterson ja teised.
Jakobsoni kui austatud ühiskonnategelase pärand sümboolses mõttes jõudis 23. korda nendeni, keda igal aastal temanimeline sihtasutus (nõukogu esimees Rein Kõgel) ja talumuuseum (direktor Monika Jõemaa) nimetavad Jakobsoni konkursi žürii otsusega Pärnumaa populaarsemaks põllumeheks ning kultuuri- või haridustöötajaks ja kelle tegevust kodukoha kujundamisel ning vaimsete väärtuste levitamisel tunnustab ajaleht Pärnu Postimees oma eripreemiaga. Tänavused tegijad on Arnold Prints, Elfriede Nikolai ja Raivo Tõnisson.
Are valla Murru talu peremees Arnold Prints ütles populaarsema põllumehe nimetust ja tunnustust kinnitavat Jakobsoni bareljeefiga lauamedalit vastu võttes, et ta on maainimene olnud ja selleks jäänud.
Talu kasutab 200 hektarit põllu- ja metsamaad, kasvatab maa- ja mustakirju karja ning lehmade aastane piimatoodang ulatub 280 tonnini.
Silmapaistev tantsuõpetaja Elfriede Nikolai on rahvatantsu õpetanud ja tantsupidusid korraldanud niisama kaua, nagu Arnold Prints põllumehena ametis olnud: 50 aastat. Särava isiksusena on ta andnud oma armastuse eesti rahvatantsu vastu edasi sadadele õpilastele, nii mõnestki on hiljem saanud just Elfi eeskujul tantsuõpetaja.
Tihemetsa ja Surju põhikooli õpetaja, Saarde valla Sillaotsa talu peremees Raivo Tõnisson taastas vanavanemate talukoha, millel on 120 hektarit maad, ta kasvatab teravilja ja kartulit. Austust maa vastu ja tahet teha iga tööd hästi süvendab ta õpilastes töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundides, aga ta on rohkem kui tunniandja – ta on koolmeister, kes suunab õpilasi oma eeskujuga.
Tunnustusüritusel osales ja ütles konkursi laureaatide kohta häid sõnu maavanem Andres Metsoja. Torupilli mängisid, nagu tavaks, ansambel Linnutaja naised.