Tootsis pensionipõlve pidav tallinlane Hannes Õepa kukkus enda väitel hiljuti poeesisel libedal teekattel, kuid keeldus kiirabiga Pärnusse minemast, olgugi et käsi valutas hirmsasti.
Õhtul kiirabisse saab, aga tagasi koju enam mitte
1. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mees keeldus enda sõnutsi selle tõttu, et on tervisega ka muidu tõsiselt kimpus ja tal on käimisraskused. Bussiühendus olevat Õepa väitel aga nii kehv, et Pärnust või Vändrast pärast arstiabi saamist hilisõhtul enam koju tagasi ei pääse, ööst rääkimata. Lähiajal ootavat teda linnas ees songaoperatsioon, kuid haiglas hoitakse teda seejärel vaid mõne päeva. Siis tuleb taas omal käel kuidagi koju jõuda.
Rohkem busse käib Õepa jutu järgi sealtkandist läbi küll, kuid need ei sõida Tootsi sisse. Tema oma haigete jalgadega neid vahekilomeetreid jalgsi aga ära ei käi.
Tallinnas on parem
Üldse on Õepa arvates maal elu vilets, seal polevat korralikku levi ja hõre bussiliiklus tähendab sedagi, et pole võimalik Pärnusse või Torisse kontserdile minna.
Keeruline on pääseda endokrinoloogi jutule, samuti kuluvat ravimitele ja abivahenditele nii suur osa pensionist, et tal enam sellest jaks üle ei käi. Saati pole mõeldav sõita linnahaiglast mitukümmend kilomeetrit koju taksoga, nentis ta.
Hea meelega koliks Õepa tagasi Tallinna mõnda sotsiaalkorterisse, kuid mehe väitel pole tema taotlust seal sotsiaalpind saada rahuldatud.
Tootsi valla sotsiaalspetsialist Annika Aav lausus, et on Õepa muredega tuttav ja vald on abivajajaid, kes ise tõesti käidud ei saa, jõudumööda arsti juurde viinud.
Sotsiaalspetsialist lisas, et Tootsi vallal on buss ja kui see on vaba, on see tööpäevadel viinud kokkuleppel küll inimesi linna arsti vastuvõtule ja ka tagasi toonud, kuid bussijuhilgi on oma tööaeg ja öösel ta tõesti ei sõida.
Oma töös puutub Aav kokku erinevate abivajajatega. Ühed kurdavad palju, teised on vait, kuigi vajaksid abi. Sotsiaalspetsialisti andmeil saab Õepa käidud ja tal olevat toeks nainegi, mistõttu ei saavat päris öelda, et ta üldse liigutud ei saa.
“Tema kurtis, et tal on prognoos, et võetakse jalad ära, tellis omale ratastooli juba ära ning tahtis kaldteesid. Nüüd hiljuti helistas mulle ja ütles, et jala amputeerimist ei tule ja et kõik läks hoopis teistmoodi. Tema on meil selline, et tahab juba ette teada, mis saab, kui teatud olukord võib tulla,” kommenteeris sotsiaaltöötaja.
Välja ei visata
Samal ajal on probleem, kuidas öösel linnast kiirabist tagasi maale koju jõuda, olnud pidevalt maakondlikult üleval.
“Liinibuss meil käib ja linnast saab tagasi küll, aga jah, sellisel puhul, kui inimene viiakse kiirabiga õhtul siit ära, õhtul liinibussi enam Tootsi tagasi ei tule. Pärnuga on meil parem bussiühendus, Vändra poole hommikul ei saa üldse, kuid meilt sõidab ikka päris mitu bussi läbi. Maal on ka selliseid kohti, kust hommikul läheb üks buss ja siis tuleb järgmine päev tagasi,” rääkis Aav.
SA Pärnu Haigla kommunikatsioonispetsialist Eda Amur lausus pärast erakorralise meditsiiniabi osakonna juhataja Merike Lepaga konsulteerimist, et maakonnast tulnud inimestele tekitab transport kas käimisprobleemide või hilise kellaaja tõttu tõepoolest peavalu.
“Meil on sel juhul tööajal võimalus pakkuda kokkuleppel autot, see on tasuline teenus. Samuti, kui inimene seda soovib, kutsume takso. Ja kui tal ei ole õhtusel ajal kuhugi minna, siis ega meil inimest ukse taha lükata. Suhtume inimlikult. Ikkagi leitakse see koht, kus ta saab olla, et hommikul bussi peale minna,” kinnitas Amur.
Sotsiaaltööd toetavad peagi elektriautod
Audru valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalnõunik Peep Tarre tõdes, et vallas oli talvel kolm juhtu, kus teed olid täis tuisanud ja ta palus erakorralise meditsiiniabi osakonnal põdurat vanainimest hommikuni haiglas hoida, et tema elu mitte ohtu seada.
Vald muretseb transpordi neile, kes ise toime ei tule või kellele on juba seetõttu määratud hooldaja.
Seni on sellisteks puhkudeks ja sotsiaalteenuste osutamiseks külades kasutatud valla sõidukit või hooldajate enda sõiduautosid, mille sõidud omavalitsus kompenseerib. Nüüd loodab Tarre nende asemele saada sotsiaalministeeriumi kampaania raames elektriautod.
“Tõenäoline on, et autod jõuavad meile järgmise aasta aprillis-juunis, sest need 50 autot, mis sel aastal peaksid tulema, lähevad suurlinnadele ja ülejäänud 457 tulevad järgmisel aastal,” vahendas Tarre ministeeriumi infopäeval kuuldut.
Audru vallal on mõttes soetada kuni neli elektriautot, kuid otsus tuleb nõuniku teadmist mööda oktoobris.
“Neid hakkavadki kasutama klientide teenindamiseks eelkõige koduhooldajad, kes käivad külades mööda majapidamisi, viivad süüa ja ravimeid või arsti juurde neid, kes saavad kodus küll elada, kuid igapäevaeluga toime ei tule,” rääkis Tarre.