Taastusravikeskuse Estonia nõukogu otsustas firma juhi Vello Järvesalu vastu esitatud kahtlustuste kontrollimiseks teha ettevõttes erikontrolli ja Järvesalut konkreetsete süüdistusteta tagasi mitte kutsuda.
Nõukogu tellib Estonias erikontrolli
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
5. detsember 2008, 11:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõukogu liikmed olid vaevalt jõudnud neljapäeva õhtul kell 17.30 koosolekulaua taga istet võtta, kui ruumi sisenesid Estonia giid Päivi Näsänen ja müügijuht Angelika Raid, kes andsid nõukogule üle toetusavalduse Järvesalu jätkamiseks Estonia juhina.
Toetusavaldusel oli 101 allkirja, eile neid lisandus. Taastusravikeskuses Estonia on 200 töötajat.
Järvesalu on koondamistest hoidunud
Pöördumises seisab, et Estonia töö on Järvesalu juhtimisel kulgenud ladusalt ja tõrgeteta. “Oleme näinud Estonia arengut ja kasvanud koos ettevõttega.
See innustab ka meid oma igapäevase töö tegemisel ja panustamisel asutuse arengusse,” kirjutasid Estonia töötajad.
Pöördumisele kirjutasid alla kõik töötajad, kellelt seda paluti. Osa inimesi on puhkusel või töötavad vahetustega, seetõttu ei saanud nad eile alanud allkirjade kogumisega liituda. Nimetuks jääda soovinud Estonia töötaja sõnul on Järvesalu koondamistest hoidunud ja töötajad hindavad seda.
Estonia nõukogu esimees Ahti Kõo ütles, et nõukogu ei lähtunud otsust tehes mitte niivõrd töötajate kirjast, vaid kaalutlustest, kas Järvesalu võib talle esitatud kahtlustustes süüdi olla ja kui tõenäoline on, et tema juhatajana jätkamine tekitab edasist kahju.
Dokumente ei saa omavahel võrrelda
Estonia nõukogu liikmed Kõo, Jane Mets, Jüri Lebedev, Aivar Pärna ja Johannes Kass hakkasid politseist saadud kirja alusel Järvesalu küsitlema.
“Kahtlustused jagunevad kaheks: kõige suurem summa, mille kohta on toodud ajavahemik ja teo toimepanemine, ning hulk väiksema summaga kahtlustusi. Suur summa puudutab majaosa remondi kahtlust, aga kirjas polnud toodud ühtegi summa taga olevat toimingut ja seetõttu ei saanud me midagi täpsemalt küsitleda. Küsimusi sai esitada üksnes väiksemate kahtlustuste kohta, millele Järvesalu vastas, aga mõne kohta ütles ka, et ei kinnita ega lükka ümber või et ei mäleta,” kirjeldas Kõo nõukogu istungit.
Politsei on ära võtnud raamatupidamisdokumendid, mille põhjal nõukogu liikmed saaksid kahtlustusi kontrollida. Seetõttu otsustas nõukogu palgata audiitorfirma, kes politseist saadavate dokumentide koopiate abil kahtlustusi kontrolliks. Eile hommikul kinnitati prokuratuurist Kõole, et koopiad võib politseist saada.
“Kindlat audiitorfirmat veel välja valitud pole. Loomulikult peab ta olema väljastpoolt Pärnut,” lausus Kõo.
Tsiviilhagi esitamisega oodatakse kohtuotsuseni
Politsei soovis Estonia nõukogult teada, kas ettevõte soovib kriminaalasja raames Järvesalu vastu tsiviilnõude esitada. Linnavalitsus eesotsas linnapea Mart Viisitammega leidis, et tsiviilhagi esitamine varalise kahju nõudes on õigustatud siis, kui asja kohta on jõustunud kohtuotsus, milles on nii tekitatud kahju suurus kui tõestus kahju tekitamise kohta. Praegu on Järvesalule esitatud üksnes kahtlustus Estonia vara omastamises vähemalt 600 000 krooni ulatuses.
Järvesalu oli aastatel 1996-1999 Pärnu linnapea. Nii tema kui Kõo kuuluvad linnas võimul olevasse Reformierakonda, Kõo on volikogu esimees ja Järvesalu koalitsiooninõukogu esimees.
Natuke rohkem kui kuu aega tagasi pidas politsei Järvesalu 48 tunniks kinni ja esitas talle kahtlustuse ettevõtte vara omastamises suures ulatuses. Eelmisel nädalal esitati Järvesalule täiendav kahtlustus, milles suurendati kahjusummat ja lisati episoode.
Järvesalu end süüdi ei tunnista.