/nginx/o/2008/12/05/101548t1hf352.jpg)
Täna on Perroon tulnud oma fotoaparaadi, pliiatsi ja märkmikuga tükk aega üksinduses vaevelnud uudse väljanägemisega Pärnu vanglasse, kuhu juba uuest aastast hakatakse usinalt elu sisse puhuma.
Vangla vipiruumi kaunistab seebihoidja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lukk krigiseb kurjakuulutavalt, kui õigusministeeriumi teise astme ametnik Rein Pang augus võtit keerab. Õlitamata raudvärav vaagub hingedel, kuid avaneb siis soigudes. Vanglamüüridelt tõusevad ehmunult kraaksudes lendu varesed.
Vipid mõnulevad mullivannis
“Teeme selle vangla uuesti lahti jah,” ütleb Pang. “Pärnus on viimasel ajal olnud niipalju jamasid, et kõik teie kaabakad ei mahu enam ülejäänud Eesti vanglatesse ära. Nii et hoidke neid aga enda juures! Pealegi kõlab juba sõna “pärnakas” nii halvamaiguliselt, et seda sõna ei võeta mujal Eestis enam suhugi. Tean, et Tartu vanglas hakkas mõrtsukas nutma, kui kuulis, et edaspidi tuleb tal võib-olla mõne Pärnu prominendiga kambrit jagada. Me ei saa ju vaeste vangide elu teie pärast ära rikkuda!”
Esmalt viib usin ametnik meid tulevasse vipitsooni, kus tulevikus hakkavad aega veetma prominentsed isikud. Siin on igaühele eraldatud ligi 100 ruutmeetrit.
Põrandal läigib parkett, seinal seisab LCD-teler ja selle kõrval kodukinokeskus.
Kellele kamber on mõeldud, Pang ei ütle. Vihjeid annab vaid aknalaual ilutsev kaisukaru.
“Tegime vipikambrites tõelise euroremondi,” märgib ametnik. “Ma ei teagi nüüd päris täpselt, mitu miljonit me iga sellise kambri alla panime, aga no ikka panime.”
Vippide pesuruumgi näeb eeskujulik välja: mullivanni ja spetsiaalse seebihoidjaga, et keegi pesuvahendit kogemata maha ei pillaks.
Samuti saavad vangla erikülalised oma käsutusse munitsipaalkaupluse.
“Ega me neid vippe siia nüüd nii palju ka oota, kahte-kolme vahest,” lisab Pang. “Sellepärast on nende kambrite arv piiratud.”
Kamber vastavalt erialale
Riigi kulul loomulikult sellisesse kambrisse ei pääse ja üüri tuleb maksta 10 000 krooni kuus.
Ülejäänud vangla meenutab justkui mõnda seksipoodi. Näiteks kõikvõimalike rusikakangelaste tarvis on 20kohaline avar naridega ruum, kus neil on ruumi nii üksteise tuuseldamiseks kui mööbliga loopimiseks.
“Pärnu ei ole ju õnneks mingi peksupealinn,” muigab Pang. “Sellepärast peaks 20 kohast piisama.”
Kõik ülejäänud vanglasse tulijad pannakse aga esmalt tööle, ehk nad peavad endale kambri ise valmis ehitama. Seni on kinnipeetavad tuultele ja tormidele avatud.
Viimase vangla sektsiooni moodustavad palvela ja kohtumisruumid.
Kui vippidele on naise või armukesega kohtumiseks sisustatud spetsiaalne punaste lampide ja südamekestega kaunistatud vesivoodiga kamber, siis kaasvangid peavad oma asjad korda ajama vangla õuel treileris.
Et vangla ülerahvastub eeldatavasti kiiresti, on tark panna vanglaülema juures treileri aeg kinni paar kuud ette. Loomulikult saab õiges vanglas treileriaegade suhtes kaubelda.
Palvela ehitatakse aga peamiselt vippidest kundedele mõeldes, sest kuuldavasti olevat nii mõnigi prominent vanglakartuses ootamatult jumala leidnud.