Saarde valla Kamali küla on üks neid maakohti, kus elektritraatide maakaabliga asendamise järel võivad perenaised köögis tööle panna kiirkeetja, ilma et külmik ennast välja lülitaks või teleriekraan toas pildita jääks.
Kamalis veavad elektrimehed kaabli järve alt läbi
28. september 2011, 08:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Õhtuti oli siin vahel lausa hämar, vool läks nii nõrgaks, et külmkapp tegi naljakat häält ja televiisor näitas pilti, nagu tahtis, ning veekeetja tuli teisel ajal sisse lülitada,” rääkis külasüdames metsviinapuuväätidesse kasvanud kunagise poemaja ees elektrimeeste tööd jälginud Agnes Grünthal.
Sama muret jagab suurtest teedest kilomeetrite kaugusele jääva poolesaja elanikuga hajusküla 11 majapidamist, sest Vene ajal ehitatud õhuliinid on omadega õhtul. Teisisõnu on nende kuni 40 aastaks paigaldatud liinide pinge kvaliteet madal ja Eesti Energia vaatab näoga maarahva poole.
Palju kaebusi
Kamali küla ei sattunud pingekvaliteedi parandamise projekti juhuslikult. Pidev voolukõikumine, talviti jäite või lumeraskuse all õhuliinidele kaardunud puudest tekitatud elektrikatkestused, tugeva tuulega küünlavalgel istumine on tekitanud sealtkandi püsielanikes kaugele kostvat nurinat.
“Tööde järjestamisel võtame arvesse ka rikkelisust ning seda, kui palju on olnud klientide pöördumisi,” mainis Rene Taimsaar, kes on Eesti Energia Jaotusvõrgu võrguarengu projektijuht.
Taimsaare jutu järgi on pingekvaliteet madal peamiselt elektriliinidel, mis on ehitatud enne 1980. aastat.
“Tol ajal ei kasutatud majapidamises kiirkeetjaid, elektripliite, arvuteid ega muid sääraseid elektriseadmeid, elektrit vajati vaid valgustuseks, nii võimaldasidki toonased normid tarbimiskohti võrku ühendada pikkade madalpingeliinide kaudu,” rääkis Taimsaar, kes OÜ Jaotusvõrgu kui tellija esindajana töötandril silma peal hoiab. Hanke võitis Eesti Energia Võrguehitus AS ja allhanget teeb OÜ Foneks.
Nüüdisaegse varustusega töötegijate sõnutsi on Kamalis pinnas raske, savine ja pilveräbalatest tilkuv vihm muudab selle sitkeks poriks. Külasüdame poolt tulijatele jääb vahepeale 112 meetrit Kamali järve, mille põhja alt nelja meetri sügavuselt peagi maakaabel ühelt kaldalt teisele jõuab. Selle märkimiseks on üle veesilma veetud tross, mis nagu joonlaud spetsiaalselt aluselt puuriga töötegijatel sentimeetritki kõrvale kalduda ei lase.
“Samasugust tehnoloogiat nagu siin kasutame mujalgi teede, jõgede ja järvede alt läbitulekul,” mainis Taimsaar, tuues viimase näitena Häädemeeste valla Argi alajaama, mille puhul oli vaja tuua maakaabel läbi jõe alt.
Vähem rikkeid
Jaotusvõrgu algne soov tuua maakaabel piki järve teepeenart põrkas maanteeameti kavale õgvendada Tõlla-Kanaküla teel Kamali-vahelist kurvi ja ehitada uus sild. Kaks ametkonda said õigel ajal sama laua taga kokku ja elektrimehed taganesid kallast pidi tuleku soovist, leides pooli rahuldava lahendusena järvealuse variandi. Südasuvel alanud ehitustööd lõpevad jõulukuuks ja tööde maksumus ulatub 96 000 euro ehk poolteise miljoni kroonini.
Teisele poole silda ehitatakse peale Sosi alajaama Luhaääre alajaam, keskpingeliin tuuakse majapidamistele lähemale ja senine kodumasinaid laastav pidev pingekõikumine peaks jääma minevikku kaugeimagi talu katuse all.
Maakaabli eelis õhuliinidega võrreldes on ilmastikukindlus, sest tugev tuul, lumesadu, jäide ega äike ei pääse sellele ligi. Seega jääb külakohtades vähemaks elektririkkeid ja küünlavalguses peamurdmist selle üle, millal vool tagasi tuleb.
Pärnumaalaste viimane raske katsumus oli mihklikuu keskpaiku üle koduriigi tormanud Katia, mis siit üle tuhisedes jättis elektrita 7055 majapidamist. Elektrikutel kulus neisse voolu tagasiandmiseks umbkaudu ööpäev. Rikete arv loodusega jõukatsumise järel on üsna suur sellepärast, et lõviosa ehk 82 protsenti maakonna elektriliinidest moodustavad õhuliinid.
Maastik muutub
Õhuliinide järjepidev asendamine maakaabliga muudab maastikku, sest külapildist kaovad puidust elektripostid ühes rippuvate traatidega. Huvitav, kuhu toonekured edaspidi linnuinstinktist ajendatuna endale pesapunumise koha leiavad?
Kamalis on postid veel püsti, aga pingekvaliteedi parandamise projekti kuulub nende mahavõtmine ja utiliseeriminegi, sest immutatud puit ahjukütmiseks ei sobi.
Pärnumaal kui riigi suurimas maakonnas on ligemale 5800 kilomeetrit elektriliine, mis moodustavad kümnendiku Eesti elektriliinide kogupikkusest.
“Et suurendada elektrivõrgu töökindlust ja vähendada sõltuvust ilmastikust, viime vananenud õhuliinid võrgu uuendamisel maakaablisse,” selgitas töökava eesmärki Mart Haavik, kes on Eesti Energia Jaotusvõrgu võrguhalduse sektorijuhataja.
Eesti Energia investeerib tänavu Pärnumaa elektrivõrgu uuendamisse 1,7 miljonit eurot.
Haavik nimetas sügisesse jõudnud aasta ühe mahukama tööna Ojaste haruliini uuendamist Sauga vallas. “Varem oli seal läbi metsa kulgev õhuliin, millele langevad puud põhjustasid elektrikatkestusi, asendasime õhuliini maakaabliga ja rajasime neli alajaama,” täpsustas Haavik. Lisades, et suuremad elektrivõrgu uuendamistööd toimuvad Audru vallas ja Halinga vallas Mõisaküla alajaama piirkonnas.
“See töö algab peagi ja valmis peaksime jõudma aasta lõpuks, asendame kolm vana alajaama uutega, demonteerime ja suuname ringi osa liine ning ehitame uusi,” rääkis Haavik. “Uuenemistööde tulemusena paraneb nii Pööravere kooli kui kogu Mõisaküla piirkonna elektrivarustuse kvaliteet.”
Elektripinge probleemi lahendamisse investeerib Eesti Energia AS tänavu 842 000 eurot. Suuremate ettevõtmiste tulemusena paraneb pinge Sooküla, Kilksama, Karjamõisa, Kogeri, Küti, Lehtmetsa, Argi, Madissoni, Kidise, Tõhela ja Alu liinidel.
Aastatel 2012–2014 panustab Eesti Energia Pärnu maakonna elektrivõrgu parendamisse üle 11 miljoni euro. Selle rahaga ehitatakse umbes 170 alajaama ja rajatakse ligemale 300 kilomeetrit liine, enamikus maakaablina, mille paigaldus on õhukaabliga võrreldes maapiirkondades ligi poolteist korda kallim ettevõtmine.
“Mida suuremaks muutub võrgus maakaabli osa, seda vähem mõjutavad elektrivarustust tugevad tormid, lumesadu ja äike,” kinnitas Haavik. Lisades, et võrgu uuendamisega loodab ettevõte riigis vähendada aastaks 2014 elektrikatkestusi viiendiku võrra.
Elektrivõrgu uuendamine
Pärnumaal on 5800 kilomeetrit elektriliine, neist ligi 82 protenti on õhuliinid.
Maakonna elektrivõrgu uuendamisse investeerib Eesti Energia sel aastal 1,7 miljonit eurot ja pinge parandamisse 842 000 eurot.
Tööde keskmes on amortiseerunud keskpingeliinide viimine maakaablisse ja uute alajaamade ehitamine.
Tuleval aastal ehitatakse maakonnas 70 alajaama ja ligemale 115 kilomeetrit elektriliine, enamik maakaablina.
Tänavused suuremad ettevõtmised pinge parandamisel on seotud Sooküla, Kilksama, Karjamõisa, Kogeri, Küti, Lehtmetsa, Argi, Madissoni, Kidise, Tõhela ja Alu liinidega.
Aastatel 2012–2014 investeerib Eesti Energia Pärnumaa elektrivõrku üle 11 miljoni euro. Ehitatakse umbkaudu 170 alajaama ja rajatakse ligi 300 kilomeetrit liine, enamikus maakaablina.
Andmed: Eesti Energia AS