Jaanus Ots: Kes tõmbab punni eest?

Jaanus Ots. Foto: PP

Kahtlemata võib Pärnu üheks fenomenaalsemaks ehitiseks lugeda suplusasutust, mis rahva seas tuntud kui Raba ujula. See on rajatis, mis omaaegsete Pärnu KEKi juhtide vedamisel läbis müstilise ümbersünni tuletõrje veevõtukohast linnarahvast teenivaks ujumisbasseiniks.

Ei olnud ju toonaste parteibosside arvates Pärnusse tarvis veel üht ujulat, linna ja maakonna teenindamiseks piisas nõukogude seltsimeeste teadmisel sellest piskust, mis linnas oli.

Siiski ei jäetud jonni, väike vangerdus ja veevõtukoht muutus ujulaks, säilitades ühtlasi dokumentideski algse eesmärgi, olles pritsimeestele veevõtukoht.

Kohustuslik ujumise algõpetus

See veevõtukoht on linna ja maakonna rahva vajadusi täitnud väikeste pausidena tänini. Ei, mitte kahjutule tõrjumisel. Rajatise eesmärk on olnud ikka Pärnu linna ja maakonna elanike suplusvajaduse rahuldamine ning laste ujuma õpetamine.

Kuid sümboolseid tulekahjusid on see ujula siiski kustutanud. Ja kujunenud ühtlasi päästerõngaks kohustuslike riiklike õppekavade täitmisel nii Pärnu linna kui lähivaldade õpilastele.

Täpsustagem: valitsuse 6.01. 2011. aasta määruse number 1 “Põhikooli riiklik õppekava” kehalise kasvatuse ainevaldkond näeb õpilastele ette kohustuslikku ujumise algõpetust. Eesmärk, mis viimase aja rohkeid uppumissurmasid arvestades on enam kui oluline.

Pärnus saavad linna ja maakonna koolid praegu seda kohustuslikku ja fakte arvestades hädavajalikku ujumisõpet anda vaid Koidula gümnaasiumi ujulas. Nüüd jõuame küsimuseni, kui palju on Pärnu linnas, aga ka maakonnas õpilasi, kes igal aastal kohustuslikus korras peavad õppima ujuma nimelt selles ujulas? Neid on 660 õpilast sellel õppeaastal ja järgmisel see arv suureneb.

Mitu inimest käib praegu regulaarselt Koidula kooli ujulas? Kuidas peab see ujula üüratule koormusele vastu? Kas vesi, kus peale õpilaste ujuvad treeningutel osalejad ja suplevad harrastajad, on ikka puhas?

Probleemid Koidula ujulaga

Vastuseid ei tule kaugelt otsida. Usun, mäletame veel seda, kui Koidula gümnaasiumi ujula hiljaaegu suleti veest leitud ja tervisele ohtlike bakterite tõttu. Mäletame kindlasti sedagi, kui gümnaasiumi ujula suleti seepärast, et konstruktsioonid ja peaasi mehhanismid, mis pidid tagama ujujate ohutuse, ei olnud teps mitte ohutud.

Just siis tuli linnale ja maakonnale appi Raba ujula, mis võttis üle Koidula kooli ujula ülesanded seniks, kuni viimasena nimetatut parandati.

Niisama tähtis on tõsiasi, et gümnaasiumi ujulas ei tehtud kapitaalremonti. Parandati vaid suurimad vead ja parendati või osteti hädavajalikud mehhanismid. Aga seni aitas uppuda mittesoovijaid kunagi krutskite abil valminud Raba ujula.

Nüüd oleme olukorras, et kohustuslikku ujumise algõpet saavad linna ja lähivaldade koolide õpilased üksnes Koidula gümnaasiumi ujulas. Arvestades õpilaste suurt hulka ja gruppide tihedat graafikut, on algkursuse korraldamine problemaatiline, seda on väitnud nii mõnigi koolijuht.

Samal ajal on meil linnas alles teinegi ujula, mis tahtmise ja mõnetiste investeeringute toel säilitaks paljudele pärnakatele harjumuspärase ujumiskoha, võimaldaks parandada ujumisõppe kvaliteeti linnas ja tagaks ühtlasi riskide hajutamise juhuks, kui ühe suplusasutusega midagi juhtub.

Siin ei saa viidata sellele, et Pärnu spaad saaksid algõpet võimaldada oma ujulais. Esiteks kujuneks see kalliks. Teiseks oleksid õpilased kasumit taotlevale ettevõttele teisejärgulised kliendid, kes loovutavad parimad ujumisajad maksejõulistele turistidele.

Siinkohal ei soovi ma visata kivi Pärnu linnavalitsuse kapsaaeda. Linnavalitsejaid võiks vahest süüdistada vaid järjepidevuse puudumises.

Enamik lähivaldade koolide õpilasi saab samamoodi Pärnu õpilastega ujumiskoolitust Koidula gümnaasiumi ujulas. Kuigi meil on samal ajal olemas Raba ujula, mille kasutuselevõtmine parandaks tunduvalt olukorda ujumisõppes. Kuid kõik maksab.

Ujula omanik AS EEK on ei küsi seni õnneks ujula kasutamise eest renti. Ujulas opereeriv sõudeklubi soovib vaid ujula käigushoidmiseks hädavajalikke rahasummasid.

Samal ajal on nimetatud vajadust vahetada välja ujula ventilatsiooni- ja küttesüsteem, et tingimusi parandada ja edaspidi halduskulusid kokku hoida.

Vestlustest linnavalitsejatega ja ajakirjanduses avaldatust lähtuvalt on jäänud mulje, et Pärnu oleks võimeline Raba ujulale elu sisse puhuma. Selleks on linnavalitsus näidanud valmisolekut.

Kevadel enne ujula sulgemist kuni märtsini kattis linn ujulas tegutseva sõudeklubi kuludest iga kuu kolmandiku, Pärnumaa omavalitsuste liit (POL) omalt poolt lisas kaks kolmandikku. Linn oli valmis läbirääkimisi jätkama ja maksma rohkem, kõnelused lõpetas POL. Põhjenduseks traditsiooniline vastus, et puudub raha. Linn, olles näidanud koostöövalmidust, jäi seisma POLi soovimatuse taha teha eelnimetatud koostööd.

Nüüd olemegi olukorras, kus POL soodustab veel ühe ja julgeksin öelda nii maakonnale kui linnale olulise objekti sulgemist. Ujula, millest vesi välja lastakse, juhul kui seda hoonet ei köeta ega hooldata, muutub ühe talvega kasutamiskõlbmatuks.

Vaevalt soovivad omavalitsused loobuda õppekavade täitmiseks, sealhulgas ujumise algõppeks eraldatud pearahast. Vahest peitub tüliõun kusagil mujal?

Igal juhul on Pärnu linn POLi suurim liige, mille üldkogu esimees on Pärnu linnavolikogu endine esimees Cardo Remmel. Vägisi jääb mulje, et tants ujula ümber kestab lõputult.

Ent aeg sunnib tagant. Varsti võib linnale ja maakonnale hädavajaliku ujula taastamine maksta palju rohkem kui uue ehitamine. Kas ikka oleme nii jõukad? Praegu veeretatakse ujula probleemi kuuma kartulina üksteisest eemale, aga otsustamise aeg hakkab otsa saama.

Kuid kes siis laseb basseini tühjaks, kes tõmbab punni eest, kas Pärnu linnavalitsus või POL?